Peagi oma 330. aastapäeva tähistav Moe viinavabrik annab Eesti 100. sünnipäevaks välja uue rukkilinnaseviina.
Vägijook on eriline selle poolest, et kui tavaliselt valmistatakse viina jaoks piiritust täisteraviljast, siis uude rukkiviina on lisatud ka 30% rukkilinnaseid, mis annavad viinale erilise maitse. Tegemist on maitse poolest mahedama viinaga, millel on kergelt magus järelmaitse. Vabariigi aastapäeva pidulauale sobib see suurepäraselt: sinine rukkilill on ju meie rahvuslill ja rukkileibki on eestlaste toidulaual tähtsal kohal.
Uus viin on inspireeritud ammustest aegadest, mil viinategemiseks kasutati rukkilinnaseid. Seetõttu võib ka selle viina maitse sarnaneda sajanditagusele viinale, ehkki tootmisprotsess on sama, mis teistel Moel viinadel. Tegu on piiratud kogusega, aga viinavabrikus kinnitatakse, et kui rahvale meeldib, tehakse juurde.
Kasutatud rukkilinnased on Eestis kasvatatud rukkist ja Eestis linnastatud. Teravili, mida piirituse tootmiseks kasutatakse, pärineb projektist „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba”. See on Rukki Seltsi projekt, mis ühendas teraviljakasvatajaid, kes panevad vabariigi sünnipäeva auks maha sada rukkipõldu ja sellest plaanitakse teha miljon pätsi rukkileiba. Sealt on pärit ka viinas kasutatud rukis.
Küll aga ei tohiks viina kindlasti külmutada, sest see võib maitset varjata. Kvaliteetne viin maitseb hea ka toatemperatuuril. Ideaalne viina serveerimistemperatuur on 15 kraadi. Kui viin seisab külmkapis, tasub see külalisi oodates lauale asetada, et jook saavutaks õige temperatuuri.
Kes puhast viina maitset ei armasta, sel on hea segada see eestimaise jõhvikamahlaga kokteiliks.
Geograafilise tähisega kaitstud Eesti viin
Esimene kirjalik märge alkoholitootmisest Moel pärineb 1688. aastast. Tänapäeval toodetakse ajaloolises viinakojas viinasid ainult Eestimaisest toorainest. Eesti viin on kaitstud geograafilise tähisega. See tähendab, et Eesti viina võib valmistada ainult Eestis kasvatatud teraviljast, Eesti piiritusest ja Eesti veest. Kogu viinatootmine, toorainest kuni protsessi lõpuni, peab toimuma Eesti pinnal.
Klassikalised Moe viinad on Moe 1886 ning maheviin. Maitseviinadest on esindatud pipraviin, kuldjuureviin, uute toodetena kanepiviin ja humalaviin. Maitsestamiseks kasutatud taimed on samuti Eestis kasvatatud. Mahepõllunduslik tšillipipar on näiteks kasvatatud Kopra Karjamõisa maadel Valgamaal. Õige hea maitseb pipraviin Bloody Mary kokteilina ehk segatult kvaliteetse tomatimahlaga, paari sidruniviilu, sellerivarre ja jääkuubikutega.
Lisaks viinale valmistatakse ka handsat, mis on Setomaalt pärit traditsiooniline kange alkohoolne jook. Liigituselt on see tegelikult teraviljabrändi, täpsemalt rukkibrändi. Samuti leiab valikust Muhu saare džinni Mohn Poppy, mis on valmistatud käsitsi korjatud kadaka marikäbidest ja saare mooniseemnetest. Selle nimi on tulnud sellest, et 1688. aastal kutsuti Muhu saart Mohni saareks, mis saksa keeles tähistas moonisaart.
Kellel on viinaajaloo vastu suurem huvi, näeb Moe piiritusemuuseumis, kuidas 500 aastat tagasi Eestis viina tehti.
Allikas: Maitsed.ee
