Ühe väljapeetud ja õnnestunud söömaja juurde kuuluvad lisaks eel- ja pearoale ning magustoidule ka joogikäigud aperitiiv ja digestiiv. Aperitiiv alustab õhtusööki ning digestiiv lõpetab selle.
Aperitiivi tähtsust söömaja juures ei tasu alahinnata, sest see määrab sageli kogu õhtusöögi tooni. Sõna «aperitiiv» tuleb prantsuse keele sõnast apéritif, mis omakorda pärineb ladinakeelsest sõnast aperire – «avama». Minu hinnangul on see väga tabav, sest just aperitiiviga tervitab võõrustaja oma külalisi ja sõpru, ning annab neile mõnusa võimaluse end häälestada pidulikuks koosviibimiseks.
Pika ajalooga esimene joogikäik
Aperitiivi kasutamist on esmakordselt mainitud 5. sajandil, kuid märgilise tähenduse andis sellele Antonio Carpano 1796. aastal, valmistades esimese kaasaaegse vermuti. Selle kuulsa tootja parimad vermutid on ka meie turul saadaval ja kuuluvad kindlasti maailma parimate sekka. Hiljem hakati nägema aperitiivi kasulikkust ja nii kasvaski populaarsus alustada pidulikke söömaaegu eraldi joogikäiguga, mille juurde pakuti ka väike suupiste ehk amuse-bouche.
Tüüpilised aperitiivid on pigem kuivad ja värsked. Aperitiivide traditsioonid erinevad riigiti, näiteks Prantsusmaal on populaarne šampanja ja kergem vein, Itaalias vermuti põhised joogid ja valge kergem vein, Kreekas Ouzo jne.
Mida siis valida?
Sellel, et aperitiiv võiks oma loomult kuiv ja värske olla, on oma praktiline põhjus. Nimelt, kuivemad joogid aitavad tekitada söögiisu. Kõige enam sobivad aperitiiviks madala alkoholisisaldusega joogid, et nad ei varjutaks oma tugeva maitsega järgmiste käikude joogivalikuid. Samuti sobivad kokteilid, mis on loomult värsked, keskmiselt happelisemad ja tavaliselt pikendatud toonikuga, näiteks džinn toonikuga.
Aperitiividest populaarseimad on prosecco ja šampanja ning värsked kerged veinid Soave piirkonnast. Samuti aga ka lihtsamad Sauvignon Blanci või Pinot Grigio marjadest valmistatud veinid. Aperitiivi võiks alati saata ka suupiste. Ühe ampsuga nauditava suupitse ülesandeks on olla tasakaalukaks kaaslaseks joogile. Suupiste võiks oma loomult ja tekstuurilt joogile võimalikult palju sarnaneda.
Söömaaja lõpetab digestiiv
Joogikäik, mis õhtusöögi sageli lõpetab, on digestiiv. Pärast meeleolukat mitmekäigulist õhtusööki otsime viisi, et leevendada täiskõhutunnet. Peoõhtu viimase joogikäigu ülesanne ongi aidata kaasa seedimisele. Erinevalt aperitiivist on digestiivid reeglina kõrgema alkoholisisaldusega ning magusamad. Digestiiviks sobib hästi konjak või ka hea bitter. Sageli serveeritakse digestiivi ka dessertkäigu asemel neile, kes pole suured magusasõbrad.
Kui soovite õnnestunud söömaaega, siis kindlasti peab sel olema ilus ja pidulik algus ning mõnus, soe ning maitseküllane lõpp.
Prike Joogiekspert Hannes Aedla
