Kohv

MIS ON KOHV?

Kohv on kohvipuu seemneist ehk kohviubadest valmistatud virgutava toimega aromaatne jook.

AJALUGU

Legendi järgi avastas kohvi värskendava jõu Etioopia kitsekarjus, kes märkas, et tema kitsekari muutus kohvipuult toitu napsates väga reipaks. Etioopiast liikus kohv edasi Türki, kus ube esmakordselt ka tules röstiti. Euroopasse jõudis kohv 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi teisel poolel. Ameeriklased aga said kohvi maitsta 18. sajandil.

Espresso kui uuendus kohvivalmistamisviisis, sai alguse 1822. aastal, kui Pariisis leiutati espressomasin. Itaallased täiustasid prantslaste väljamõeldist ning hakkasid espresso­masinat esimesena tootma.

Tänapäeval on kohvitootmisest saanud hiigelsuur tööstusharu, mis kasutab rohkem kui 20 miljoni inimese tööjõudu. Käibe poolest jääb see alla vaid naftatööstusele.

KOHVI VALMISTAMINE

Kohvi vilja sees on kaks uba, mis kohe pärast õitsemist küpsema hakkavad.

Kohvipuu on sellepoolest eriline taim, et samas taimes võib esineda kolm küpsemise etappi: õied, toored viljad ja küpsed viljad. Seetõttu peab saaki korjama sageli käsitsi.
Ubade eraldamine viljadest – seda protseduuri tehakse kahel viisil:

• Kuiv meetod – kohviviljad jäetakse päikese kätte 2–3 nädalaks kuivama.

• Märg meetod – valminud viljadelt eemaldatakse masinate abil enamik viljaliha ja seejärel kääritatakse suurtes mahutites lahti ülejäänud viljaliha. Kääritamine kestab umbes 24–36 tundi. Seejärel suunatakse kääritatud kohvioad kuivatamisele. Märg meetod annab toorkohvile meeldivalt hapuka maitse.

Kvaliteetse kohvi tootmise tähtsaim faas on ubade röstimine ja segamine. Hea röstija on kui teadlane ja kunstnik, kes hoolitseb selle eest, et säiliks ubade kvaliteet ja konsistents.

Kaks levinumat röstimisviisi on trumliga röstimine ja kuuma õhu abil röstimine.
• Trumlis röstimise korral pannakse kohvioad pöörlevasse trumlisse, mida köetakse gaasi või puudega.
• Kuuma õhuga röstimise korral röstib ubasid 200-kraadine kuum õhk.

LIIGITUS

Arabica – kõige levinum ja kvaliteetsem kohviuba. Arabica kohvipuu on nõudlik taim, mis vajab niisket, sügavat ja viljakat mulda. Kasvab mäejalamitel (2000 m kõrgusel) ja platoodel. Arabica kohviuba sisaldab poole vähem kofeiini kui Robusta uba.

Robusta – kasvab madalamatel kõrgustel. Seda on lihtne kasvatada, sest taim ei ole nii tundlik ega haigustele vastuvõtlik.

Liberica – annab üsna madala kvaliteediga kohviube ning omab kohviturul vähetähtsat positsiooni.

Kohvi kasvatatakse umbes viiekümnes riigis, mis asuvad maakera troopilises vöötmes (Ladina-Ameerika, Kariibi mere saared, Aafrika, Araabia, Indoneesia).
Kohvi kasvatamine nõuab kannatlikkust, sest puu hakkab müügikõlbulikku saaki andma alles 2–5 aasta möödudes. Aastas saab ühelt taimelt sobilikku toorkohvi umbes 500 grammi.

ERIKOHVID

Espresso – tumeda röstiga ubadest, espressomasinaga pressmeetodil valmistatud aromaatne ja intensiivse maitsega kange klassikaline kohvijook. Õige espresso tunnuseks on joogi pinnale moodustuv kuldpruun vahukiht – crema, mille tihedus hoiab kinni isegi peensuhkrut. Ühe tassi espresso jaoks võetakse 3 cl vee kohta 7,5–8,5 g espressokohvi (1 kohvimõõdulusikatäis on 7,8 g).

Café Crema – seda valmistatakse nagu espressotki, kuid 3 cl vee asemel lastakse kohvist läbi suurem hulk vett (0,5–0,6 dl vee kohta 7,5–8,5 g espressokohvi).

Cappuccino – tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Eelsoojendatud, u 1,5 dl tassi valatakse espressokohv, seejärel vahustatud-kuumutatud piim. Tassitäieks joogiks arvestatakse 6,5–7 g espressokohvi, 0,5–0,6 dl vett ja 1 dl piima. Võib kaunistada kakaopulbri või šokolaaditükkidega.

Café Latte – itaalia-tüüpi piimakohv, mis sisaldab 1/3 espressot ja 2/3 kuumutatud piima. Jooki serveeritakse piaalist või klaasist. Espressomasinaga valmistatakse espressojook, see valatakse klaasi ja lisatakse vahustatud-kuumutatud piim. Tassitäieks mõõdetakse 12–14 g espressokohvi, 1,2 dl vett ja 1,2 dl piima. Võib kaunistada kakaopulbriga.

Café au Lait – prantsuse piimakohv, mida valmistatakse kangest prantsuse röstiga filtrikohvist. Valmis jook koosneb ühest osast kangest kohvijoogist ja ühest osast kuumast piimast. Ühe tassitäie saab 12–14 g kohvist, 1,2 dl veest ja 1 dl piimast. Esmalt valmistatakse kange kohvijook, soojendatakse piima keemiseni ning valatakse kohvijook ja piim üheaegselt piaali või klaasi. Serveeritakse peensuhkruga.

Café Americano – tavaline espresso valatakse suuremasse kohvitassi ja lisatakse sinna vastavalt tassi suurusele kuuma vett.

TARBIMINE

• Maailmas juuakse iga päev üle miljardi tassi kohvi.
• Eestis juuakse 3,6; Lätis 2,3 ja Leedus 2,5 kg kohvi inimese kohta aastas. Soomes seevastu juuakse 10–12 kg aastas. Nii uskumatu, kui see ka pole, juuakse Soomes kohvi rohkem kui õlut.

Kuidas valmistada head kohvi?
• Kasuta puhtaid vahendeid, loputa kannu kuuma veega. Tarvita ühekordseid paberist kohvifiltreid.
• Valmista kohv alati külmast värskest veest. Lase kraaniveel enne seista, et mullikesed ära kaoksid. Vesi mõõda puhta kannuga.
• Vali õige jahvatus. Kui teed kohvi kohvimasinaga, vali filterjahvatus. Presskannu puhul kasuta jämedama kannujahvatusega kohvi.
• Mõõda täpselt: 60 g kohvipulbrit ühe liitri vee kohta või kohvimõõdulusikatäis (7–8 g) tassi kohta.
• Serveeri kohvi värskelt. Kohv on kõige parem viis minutit pärast valmimist. Õige kohvijoogi säilitustemperatuur on 80–85 kraadi. Kui kohvi tuleb säilitada üle poole tunni, vala see termoskannu.
• Ära iialgi sega vana ja värsket kohvi! Vana kohvi kibekas maitse rikub värske kohvi maitse ära.