Veebruaris tähistame Eesti Vabariigi  99.aastapäeva.

Iga patriootliku eestlase pidulauale soovitame selleks puhuks Kristallkümlit, mis on vanim Eestis jätkuvalt valmistatav hõrk köömneliköör ning pälvib sellega Eesti vanima alkohoolse joogi tiitli.

Kristallkümmel on küpse maitsega jook, mida esmakordselt Eestis valmistati juba 1870. aastal Viljandis. Käsitööna valmiv jook rikastab iga peolauda nii eraldi joogikäiguna kui kokteilidesse segatuna.

Kohalikust toorainest valmistatav Kristallkümmel on läbi aegade olnud hinnatud joogiks nii pidupäevadel, väljapeetud õhtusöökidel, jahiretkedel kui ka meresõitudel. Eriti hästi sobib Kristallkümmel lõpetama õhtusööki digestiivina, sest soodustab seedimist. Traditsiooniliselt serveeritakse Kristallkümlit jalaga pitsist ja jahutatult. Toitudest sobib köömneliköör eestlaste poolt armastatud külmade kalaroogadega, nagu heeringas ja külmsuitsulõhe.

Kristallkümli ajaloost

Köömneleotist hakati Lääne-Euroopa kloostrites valmistama juba 11. sajandil, kuid liköörina sai jook tuntuks viissada aastat hiljem Hollandis. Sealt levis joogi tuntus Saksamaale ning edasi ka kaugemale Euroopasse. Teadaolevalt valmistas Eestis Kristallkümlit esimesena sakslane A.W. Werncke 1870. aastal Viljandis. Populaarse Kristallkümli tootjaid oli Eestis esimese Vabariigi aegadel mitmeid, kuid kaasaegselt tuntud köömnelikööri tootmine sai uue hoo sisse 2001. aastal Tallinnas.

Meisterlik käsitöö

Kristallkümmel on täiuslikult küpse maitsega 45% alkoholisisaldusega jook, mis valmib 4-5 nädala jooksul naturaalsest köömnetõmmisest, suhkrusiirupist ja Eesti teraviljapiiritusest. Väärikat likööri tehakse ajalooliselt täpse retsepti alusel ja ainult parimatest kohalikest koostisosadest.

Kristallkümmel valmib käsitööna joogimeistrite pühendumuse ja meisterlikkuse tulemusena – valmival joogil hoitakse silma peal nädalaid, kõige õigemal hetkel muudetakse joogi temperatuuri ja lisatakse vajalikke koostisosi. Nädalate jooksul kasvavad Kristallkümli pudeli põhja ja seintele kaunid suhkrukristallid, mis annavad tunnistust ainulaadse ja sügavamaitselise likööri valmimisse panustatud hoolest.

Kristallkümmel on jook, mida sobib juua nii puhtalt kui ka kokteilina. Olgugi, et Kristallkümli ajalugu ulatub tagasi 11. sajandisse, on see väga populaarne ka tänapäeva kokteilimaailmas, luues täiesti uusi ja suurepäraseid maitsekooslusi.

Prike Brand Ambassador Hannes Aedla soovitab – Kristallkümli kokteilid:

Kümmel Ginger

4cl Kristallkümmel
Fever-Tree Ginger Beer
1cl värskelt pressitud laimimahl
Serveerida suures veiniklaasis rohke jääga

Kümmel & Tonic

4cl Kristallkümmel
Fever-Tree Tonic Water
1cl värskelt pressitud laimimahl
Serveerida suures veiniklaasis rohke jääga

Kümmel Sour

1 munavalge
4cl Kristallkümmel
2cl värskelt pressitud sidrunimahl
Serveerida rohke jääga

Kümmel Bitter

4cl Kristallkümmel
2cl värskelt pressitud sidrunimahl
Serveerida rohke jääga

Kümmel Rhubarb

4cl Kristallkümmel
2cl Sour Rhubarb De Kuyper
2cl värskelt pressitud laimimahl
Serveerida rohke jääga

World’s 50 Best Bars Brands Report 2017 kohaselt on Fever-Tree looduslikud toonikud kolmandat aastat järjest kõige enimmüüdud kokteilimikserid!
Lisaks pälvis Fever-Tree ka kõige trendikama tooniku tiitli!

Nädalavahetus on ukse ees! Miks mitte võtta aeg maha sõprade seltsis ning korraldada lõbus istumine? Kui sul jääb aga puudu ideedest, milliseid eelroogasid pakkuda ja mõtiskled, mis vein võiks nende kõrvale sobida, siis siin on selleks hea juhis.

Prike joogieksperdi Hannes Aedla sõnul on eelroad oma loomult pigem kergemad ja värskemad ning neid serveeritakse sageli madalamal temperatuuril. Eelroog ei tohiks varjutada pearooga ning kogu õhtusöögi jooksul peaksid maitsed liikuma nõrgematelt tugevamatele. Sama põhimõte kehtib ka veinide puhul: eelroa juurde valitud vein ei tohiks varjutada pearoa juurde pakutavat veini.

«Värskete, kergete ja kõrgema happelisusega roheliste salatite juurde soovitan ka sarnaseid veine,» õpetab Aedla. «Näiteks Sauvignon Blanci marjast valminud veinid, mis on kerged, värskeid ning samuti kõrgema happelisusega. Kui eelroas on kala või jahutatud mereannid, võiks veinis olla natukene mineraalsust ja puuviljasust. Selliste roogade juurde sobiksid näiteks Pinot Grigio või Grüner Veltlinerist valminud veinid.»

Ta lisab, et kasutades eelroas kana või muud valge linnu liha, või ka sealiha, peab vein olema kindlasti veidi täidlasem ja puuviljasem. Neid roogasid sobivad saatma Chardonnay marjast valminud kergema stiiliga veinid.

Eelroogade juurde sobivad ka punased veinid, kui toidus on kasutatud tumedat linnuliha või veiseliha. Näiteks Pinot Noiri marjast valminud kergema stiiliga vein, mida võib enne tarvitamist ka jahutada, et tuua välja veini värske marjasus.

Rannamõisa toidublogija Kristian Neemela sõnul on bruschetta klassikaline itaallaste eelroog, mida süüakse suure nälja kustutamiseks ja isu tekitamiseks enne põhiroogasid. See kujutab endas krõbedaks röstitud ciabatta’t ning sellele lisatud meelepäraseid lisandeid, mis eeldatavasti võiks olla midagi kerget.

«Mina valmistasin seekord bruschetta’d kanafileega. Kanafilee marineerisin sinepi-sojamarinaadis, mis annab fileele väga hõrgu ja täidlase maitse. Ühest kanafileest piisab umbes kahele inimesele ning peale filee küpsemist on väga oluline see õhukesteks viiludeks lõigata, nii on mugavam süüa,» selgitab Neemela.

Sinepikana bruschetta’d

kahele

Marinaad:

• 1 Rannamõisa kanafilee
• 75 g oliiviõli
• 1-2 tl sojakastet
• 2 tl Dijoni sinepit

Lisaks:

• 2 viilu ciabatta’t
• Oliiviõli
• 1-2 küüsaluguküünt
• Parmesani laaste
• Rukolat
• Kirsstomateid
• Balsamico-kreemi
• Sool/pipar

Kõigepealt valmista kanafileele marinaad. Selleks sega omavahel oliiviõli, sojakaste ja sinep. Pane kanafilee minigrip-kotti ja vala peale marinaad ning lase tund aega marinaadis seista.

Kui kanafilee on marineerunud, kuumuta pann ning pruunista filee mõlemalt poolelt, siis keera kuumus madalaks ja kata pann kaanega ning küpseta kuni valmimiseni. Filee peab jääma kergelt vetruv, siis pole see üle küpsenud. Maitsesta vajadusel soolaga.

Rösti ciabatta’d ahjus või pannil krõbedaks ja kuldseks ning hõõru küüslauguga kokku.

Aseta peale rukolalehed. Järgmisena lisa viiludeks lõigatud kirsstomatid ja kanafileeviilud ning nirista üle balsamico-kreemiga. Viimasena tõmba noaga parmesanist paraja suurusega laastud ja aseta kõige peale. Vajadusel maitsesta soola ja pipraga ning piserda üle kvaliteetse oliiviõliga.

Beringer Classic Chardonnay

Proovi kõrvale:

«Selle roa juurde soovitan veini Beringer Classic Chardonnay,» ütleb Hannes Aedla. «Tegemist on suurepärases tasakaalus oleva veiniga Ameerika Ühendriikidest, Californiast, kus kliima on väga sobilik küpsema stiiliga Chardonnay marjast veinide valmimiseks. See vein on valminud roostevabas tünnis, mis tagab värskuse ja puuviljasuse tasakaalu, kus domineerivad värske tsitruse ja mesine aprikoos. Veinis olev täidlus muudab veini pehmeks. Just sellised maitsed on suurepärased kerge ja hõrgu kanaga, mille marinaad lisab kerge soolasuse ja elegantse särtsaka maitse.»

Allikas: “Postimees Naine24”

Põnev uudistoode viskisõpradele!

Prike tooteportfellist esindatud J & B Rare viski, mis on inspireeritud itaallasest, loodud Londonis ning destilleeritud Šotimaal.
J & B Rare on kõikidest teistest Šoti viskidest erinev seetõttu, et on kokku segatud 42. erinevast single maltist ja teravilja viskidest. Seda selleks, et kokku saada peen ning pehme maitsekogum.
Šotimaa üks ihaldusväärsemaid viskisid.
J & B viski on mõeldud enesekindlale inimesele, kes teab, mis on hea ning oskab vahet teha tõeliste viskide olemusel.

Tarbimissoovitus: sobib ideaalselt kokteilidesse. Lisa mängulisust näiteks Fever Tree Ginger Ale toonikuga.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!

Üha enam tarbitakse sõpradega välja minnes alkoholivabasid jooke.
Sellele aitab kaasa ka tänapäeva baarikultuur, mis on väga rikas erinevate alkoholivabade kokteilide poolest.

Maailma enimmüüdud Šoti viski Johnnie Walker tõi äsja müügilettidele uue seguviskide sarja Blender’s Batch. Eesti viskisõpradeni jõuab uuest sarjast esmalt Johnnie Walker’i Blenders’ Batch Red Rye Finish nimeline malbe segunaps.

Seguviskide sarja loojateks on Johnnie Walkeri viskimeistritite tiim, kes on pikka aega otsinud uusi maitseid. “Katsetamine on alati olnud osa Johnnie Walkerist,” selgitas tiimi eestvedaja Dr Jim Beveridge, kes on ise seguviskisid valmistanud enam 40 aastat. “Johnnie Walkeri kõige esimene seguviski oli inspireeritud uuest maailmast pärit teedest ja vürtsidest,” selgitas ta.

Beveridge lisas, et viskisegude loomine toimub ka täna nii nagu pea 200 aasta eest. “Muidugi on teaduse areng andnud rohkesti teadmisi: kuidas mõjutavad maitseid vaat, selle materjal, laagerdumisaeg jne. Täna on aga huvi viskide vastu suurem kui kunagi varem ja seega on õige aeg tutvustada viskisõpradele uusi maitsed,” lisas ta.

Ameerika viski julgetest maitsetest inspireeritud Johnnie Walker Blenders’ Batch Red Rye Finish puhul on kasutatud burboonivaatides laagerdunud linnase- ja teraviljaviskit. Seejärel laagerdatakse viskisegu kuni pool aastat endisest rukkitünnides, kus see saavutab täiusliku maitseintensiivsuse ja magususe, ning puuviljase ja vürtsise maitse.

Allikas: Martin Hanson, Maitsed.ee toimetaja

Uue aasta pidustuste lähenedes hakkavad perenaised muretsema, kuidas peolaud katta võimalikult glamuurselt ja külluslikult. Mõistagi ei saa hea söök jääda hea joogita.

Suurimaks mureks on valida just see õige šampus, šampanja või vahuvein, mida saaks aastavahetuse tipphetkel uhkusega avada. Oma teadmisi sellel alal jagab sommeljee Hannes Aedla.

Millised on Teie soovitused eelpool kirjeldatud olukorra puhuks ja millised on olnud viimase aja trendid šampanja joojate seas?

Kindlasti on minu jaoks uus aasta ja vana saatmine märgilise tähendusega ning minu aastavahetuse kindel kaaslane on šampanja, just see ikka, mis pärineb Champagne`st Prantsusmaal. Šampus on kahjuks meil selline käibel olev lühend vahuveinist, mis on natuke väär ja ei peegelda vahuveini imelist maailma. Šampanja, Cava, Prosecco, need kõik ja paljud veel on seotud päritoluga ja on olemas kindlad piirkonnad oma traditsioonide, stiilide ja valmistamismeetoditega. Seda tuleb austada, sest nende nimede taga on palju inimeste tööd, aega ja teadmisi ning minu jaoks on hea vahuveini valmistamine kunst.

Šampanja ei ole ammu enam ainult tervituseks või tähistamiseks, vaid terve piduliku söömaaja kaaslane ja fantastilise auraga jook, mida on armastanud nii kuningad, filmistaarid ja mis salata, ta on võitnud ka minu südame.

Tervituseks soovitaks värske, kerge ja kuivema stiiliga šampanjat, mis on ilus algus kogu pidulikule õhtule ja on aperatiivina tänuväärselt meeliülendav. Pean mainima, et magnum mudel (1,5 liitrit) on eriti uhke ja ka erineva maitsega kui tavapudel, sest suurem pudel areneb erinevalt. Kui on soov nautida midagi erilist, nagu aastakäigušampanjat ja vanemaid aastakäike, siis andke talle aega avanemiseks, võtke aega kogu selle maitsebuketi nautimiseks nagu parimat veini. Trend on saada pidulikku ja külluslikku naudingut ja šampanja oma mitmekesisuses on selle parim kehastus.

Šampanja on ka erakordselt tänuväärne jook toiduga sobitamiseks. Siiamaani on tuntuim šampanja ja kalamarja sümbioos, mis on pisut iganenud. Kas saate välja tuua, millist toitu erinevad šampanjad endale tänapäeval paariliseks valiksid?

Minu parimad elamused toidu sobivusel on just olnud šampanjaga. Tahaks julgustada just proovima uusi ja põnevaid kooslusi. Sushi, mereannid kogu oma mitmekesisuses, vegantoidud ning ka linnuliha ja punane liha.

Eelroad, pearoad ja desserdid, neid kõiki annab sobitada šampanjamaailma värskete ja võimsate maitsetega. Näiteks rose šampanjade imeline võime olla kaaslaseks väga paljudele linnuliha ja punase liha roogadele. Aastakäigu šampanjade täidlus ja jõulisus mereandide ja koorikloomadega. Magusamate šampanjade imeline kooslus jäätiste ja sorbeedega. Neid võimalusi on palju.

Tuleks ehk järgida roa iseloomu ja tugevust ning selle järgi valida ka tugevam või täidlasem šampanja. Näiteks imeline on aastakäigu rose ja šmooritud küülik või kerge marjase kastmega pardi rind. Kammkarbid või tiigerkrevetid jõulisema ja täidlasema šampanja juurde on fantastiline just mineraalsuse ja mere värske noodi rõhutamine läbi mullide värskendava elamuse. Neid näiteid on palju.

Kokteilimaailm on väga lai ja mitmekesine. On olemas kokteile, mida vaid üks baarmen kogu maailmas valmistada oskab. Aga on ka jooke, mida võiksid osata valmistada kõik, kes vähegi peavad lugu kokteilikultuurist. Prike World Class Brand Ambassador Andrei Kazakov kirjutab neljast populaarsest kokteilist, nende saamisloost ning jagab juhiseid nende valmistamiseks.

Džinn toonikuga

Džinn toonikuga on kindlasti üks populaarsemaid kokteile tänapäeva baarimaastikul. See on lihtne, mitmekülgne ja sobib igas olukorras – aperitiivina, toidu kõrvale, desserdi asemele, aga ka niisama nautimiseks väikeses hubases baaris, kodus või tantsupõrandal. Selle kokteili juures tuleb erilist tähelepanu pöörata detailidele, et valmiv jook oleks täiuslik.

Esimene samm on õige klaasi valik. Ei saaks öelda, et kõrge highball-tüüpi klaas selle kokteili jaoks vale oleks. Vaadates aga viimase aja trende, soovitan kasutada coppa, burgundia või muud punase veini pokaali. Esiteks, näeb see punase veini pokaalis väga ilus ja efektne välja ning teiseks, veinipokaal toob paremini esile kokteili aroomid.

Koostisosad. Alati on parem minna kindla peale ja kasutada kvaliteetset džinni. Suur viga, mida pärast džinni valikut tehakse on see, et toonikule suurt tähelepanu ei pöörata ning võetakse esimene ettejuhtuv. Kuna toonik moodustab suurema osa kokteilist, tuleks kasutada kvaliteetset väikeses klaaspudelis toonikut. Suures pudelis toonik sobib juhul, kui see kasutatakse koheselt täies mahus ära. Aegamööda suurt pudelit järjest avades kaovad sealt gaasid, mis muudavad kokteili maitset ja olemust.

Kokteili kaunistus peab alati värske olema. Kui näiteks laim on kergelt kuivanud ja ääred hakkavad pruunikaks muutuma, jätke pigem kokteil kaunistamata. Varuge kindlasti palju jääd. Joogis, mida serveeritakse jääga, peab klaas jääd ääreni täis olema, nii satub kokteili vähem sulanud vett ja jook on alati värske ja külm

Retsept:
4 cl Tanqueray gin
Fever Tree Indian Tonic
Laim
Pane coppa klaas ääreni jääd täis, lisa džinn ja toonik, kaunista laimiga, sega rahulikult läbi.

Whiskey Sour

Whiskey Sour on tehniliselt küll keerulisem kokteil kodus valmistamiseks, aga tulemus on seda väärt ning komponendid on väga lihtsad ja kättesaadavad.

Whiskey Souri kokteili eelkäijateks võiks pidada Briti meremeeste katsetusi võitlemisel skorbuudi vastu. Et laialt levinud haiguse vastu võidelda, otsustasid meresõitjad segada laimi- ja sidrunimahla lahja õlle või grokkiga. Nende jookidega suutsid meremehed lahendada kaks probleemi korraga – piirati tõve levikut ning muudeti pikad merereisid meeleolukamaks.

Tänapäeva populaarse Whiskey Souri retsept pärineb Jerry Thomase 1862. aastal ilmunud raamatust „How to Mix Drinks or the Bon-Vivant’s Companion“. Ainus vahe toonase retseptiga on see, et ajalooliselt on kokteili serveeritud veinipokaalis, kuid nüüd soovitatakse kasutada näiteks viskiklaasi.

Retsept:
4 cl Bulleit bourbon
2 cl värskelt pressitud sidrunimahla
2 cl suhkrusiirupit (lahustada 1 osa valget suhkrut 1 osas vees)
1 munavalge
Pane kõik komponendid sheikerisse, raputa korralikult ilma jääta, lisa sheikerisse jää, raputa veel kord. Serveeri jääga näiteks viskiklaasis.

Margarita

Margarita – väga lihtne, maitsev, värske ja intensiivne – just nagu üks mehhikopärane suudlus olema peab.

Tekiilapõhise kokteilina on selle joogi kohta inimestel palju eelarvamusi, mis on tingitud negatiivsetest kogemustest tekiilaga. Kasuta Margaritas kvaliteetset 100% agaavist tehtud tekiilat, mis tõsi, võib olla küll natukene kulukam, kuid muudab kogemuse kindlasti positiivseks.

Klassikaliselt on Margaritas kasutatud apelsinilikööri, meil kasutatakse enam aga suhkrusiirupit. Mehhiko kohalikud baarid ei taha tihtilugu Margarita hinda kõrgeks ajada ning imporditava apelsinilikööri asemel lisavad nad kokteilile hoopis topeltkoguse tekiilat.

Retsept:
2 osa Don Julio Blanco
1 osa värskelt pressitud laimimahla
1 osa agaavisiirupit (või suhkrusiirupit)
Pane kõik komponendid sheikerisse, lisa jääd, raputa korralikult. Serveeri margarita, coupe või kokteiliklaasis ilma jääta. Klaasi peale valmista soolaäär, kaunista laimisektoriga.

Negroni

See tõeliselt legendaarne kokteil on suurepärane aperitiiv, mis pärineb eelmise sajandi algusest. Inimesed üle maailma armastavad Negronit, kuna seda on väga lihtne valmistada ning jook on mitmekülgne ja kauakestva maitsega. Kokteilisõpradel, kes pole harjunud kange alkoholi mõru maitsega, võib seda olla keeruline nautida, kuid igaüks saab kokteili kohendada enda maitse järgi.

Kokteili sünnilugu ulatub tagasi 1919. aastasse, mil ühes Firenze kohvikus soovis klient tavapärast Americano kokteili (Campari, magus vermut ja soodavesi) kangemas võtmes tellida. Baarmen asendas soodavee džinniga ning nii sündiski Negroni.

Tänapäeval on see kokteil justkui iidol. Gary Regan, baarimaastiku tuntud kirjanik, kirjutas Negronist terve raamatu. Igal aastal toimub juunikuus Negroni Week, mille raames kogutakse raha heategevuseks. Iga baar, mis algatusel osaleb, annetab teatud osa Negroni müügilt saadut tulu heategevuseks. Annetuste saaja valib iga baar kohalikul tasandil ise. 2016. aastal osales Negroni Weekil üle 6000 baari üle maailma.

Retsept:
1 osa Tanqueray 10
1 osa Antica Formula
1 osa Campari bitter
Täida viskiklaas jääga ning sega komponendid. Lisa kaunistuseks apelsinikoor.

Napsimaailm muutub viimastel aastatel väga kiiresti. Aina enam pannakse rõhku kokteilide ja toidu sobitamisele, restoranidesse tulevad aina enam veinikaartide kõrvale eraldi menüüd ka õllele ja kohvile, kohalik turg elab uute õllemaitsete pidevas ootuses. Mida oleks aga oodata selles arengus veel 2017. aastalt?

Eesti ühe pikemaajalise alkoholiimportööri Prike juht Lauri Põldemaa mõtles teemad läbi ning jagas Maitsed.ee lugejatega oma nägemust järgmise aasta-paari trendidest joogimaailmas:

• Meil hakkab jõudma kätte see aeg, kui inimesed hakkavad aina enam jooma vähem aga paremini ehk siis inimesed väärtustavad kvaliteeti ning on nõus loobuma mahust alkoholi tarbimisel. See pole muidugi ainult kinni selles, et inimesed on muutunud targemaks või haritumaks kokteilide ja joogimaailma osas, vaid siin aitab ka riik oma poliitikaga üsna tugevalt kaasa. Kuna aktsiisitõus muudab alkoholi kallimaks, minnakse üle parematele brändidele – kulutatakse ikka sama summa, kuid juuakse seetõttu vähem, et ostetakse kallimaid jooke.
• Suured trendid tulevad ikka suurlinnadest – London, Tokyo, New York – ning jõuavad Eestisse selgelt viibega. Kokteilid tulevad tugevalt peale ning inimesed on nõus kulutama, et kokteilis oleks ka kvaliteetne alkohol. Samas on heas kokteilis napsi osakaal üsna väikene ning trend on tugevalt nüüd selle poole, et ka need lisandid kokteilis peavad olema kvaliteetsed. Piltlikult öeldes, kui oled ostnud hea džinni siis sinna enam “balloonist” tulevad toonikut ei taha peale valada, vaid võtad käsitöötoonikut.
• Trend on ka see, et muutuvad need kategooriad mida juuakse. Viin on alati olnud meil tarbimiselt kõrgel kohal. Džinni puhul on veider see, et trend on tõusev, kuid kasvab kallimate brändide ostmine. Odavamad brändid müüvad poes ikka samamoodi, HoReCa sektoris aga kasvab see premium-džinni ostmine jõudsalt. Samas on meie džinnibuum – mis mujal maailmas hakkab langema – pigem selline käsitööõllebuumi moodi – palju juuakse, kuid inimene pole brändilojaalne vaid tahab proovida kõiki erinevaid. Rumm on hetkel selgelt möödanik. Viskid aga on siiani härrasmeeste ja hallpeade jook.
• Käsitööõllede osas jätkub buum nii Eesti kui mujal ning kange alkoholi tootjad ja eksperdid arvavad, et see ideoloogia hakkab ka aina enam liikuma kange alkoholi turule. See tähendab, et hakkab aina enam tekkima väikesed tootjaid ning klient ootabki neid ja pigem loobub suurtootjast. Viski poolelt on hetkel äärmiselt suur trend Jaapani viskide tarbimine näiteks, nende kvaliteet on hea ja nad on uudsed.
• Eelnevast tulenevalt on ka suured tootjad hakanud vaatama oma äri käsitöötootjate loogika aluselt: aina enam tuuakse turule mitte ainult turunduslikult uute toodetega vaid ka sisuliselt katsetatakse palju ja valmistatakse väikese koguselisi ehk small batch tooteid. Muidu jäädaks turust maha ning nagu mainisin – klient ootab seda unikaalset ja uut väiketoodet.
• Paljud trendid on ka äärmiselt lokaalsed geograafiliselt: USAs oli just mõne aasta pikkune maitseviinade trend (popcorn’i, peekoni, kummikommi jne. maitseviinad), mis jõuab lainega ka Euroopasse. Trend on ka see, et paljud joogid ei jõua baarist kaugemale ning nad koju joomiseks ei jõua.
• Veel üks kindel trend on see, et Eestis on baarmenist saamas kutsumus ning noored baarmenid on hingelt joogisegajad, mitte sattunud seda tööd tegema. Nende suurim voorus on see, et kui nemad sulle joogi segavad, siis sa tahad seda juua veel ja veel. Koos baarmenidega saab vaid kokteilikultuuri arendada ning läbi selle siis ka jooke müüa. See sümbioos on selgelt tsementeerumas. Enam ei ole oluline, et sul on logod väljas baarides, vaid peab olema kvaliteetne baarmen, kes oskab jooki segada ja müüa.
• Täna on Eestis alkoholi tarbimine suhtes 90/10 ehk siis 90 protsenti juuakse kodus, 10 protsenti baarides. See on muutumas, kuid väga erinevalt olenedes, mis joogist on jutt. Kallimad joogid hakkavad baaris kõik trendima, kuna soovitakse kvaliteeti, madalama hinnaga jookide osas jääb kodus joomine ikka suurema osakaaluga.
• Järgmisel aastal õlu hoiab oma müügimahte, kuid kange alkohol on languses. Siin on oma osa sellel, et soomlane ostab vähem, kuid peaasjalikult kuna aina enam kärakamüüki kolib Lätti.

Intervjuu: Maitsed.ee