2016. aasta algas provotseeriva küsimusega: „Kas sel aastal unustab maailm šampanjaklaasi?“
On see tõesti nii ja millised on uuemad trendid šampanjamaailmas, räägib Moët Hennessy ametlik brändisaadik Gints Sniedze.
Sügis teeb meile igal aastal imelise kingituse – viinamarjad. Sama juhtub ainulaadses veiniregioonis Champagne’is, kus perfektsionist Pierre Perignon avastas enam kui 320 aasta eest veinis toimuvad protsessid, mis aitasid veini muuta joogiks, mida keegi polnud varem maitsnud.
2016. aastal tõid suured veinimeistrid meile mõningaid uusi trende, mida kopeerisid teised vahuveinide valmistajad.
Esmalt Moët & Chandoni pakutud kontseptsioonist – jääl serveeritavast šampanjast – pakatanud suve möödudes toodi meie ette viimaks 2008. aastal villitud surepäraste šampanjade viimane partii. Šampanjad on valmistanud veinimeister Benoit Gouez’, kelle käsutuses on Champagne’i parimad viinamarjaistandused. Jookide praegusesse staadiumisse küpsemiseks on kulunud seitse aastat ja need on pika aja jooksul kujunenud elegantselt küpseks ning peenemaitseliseks.
Aina enam tulevad – eriti toidu kõrvale joomiseks – moodi roosad šampanjad, sest neid küll määratletakse veinidena, ent pakutakse pidulike sündmuse tähistamiseks sobiva joogina.
Küpsed ja tugeva maitsega šampanjad on eriti hooajale mõeldes vägagi õige valik, ja just sügisel sobib Pinot Noir’ klaasi valada veidi vasetoone. Jah, jah, lugesid õigesti! Pinot Noir’ klaasi, mitte kitsasse šampanjapokaali. 2016. aasta algas provotseeriva küsimusega: „Kas sel aastal unustab maailm šampanjaklaasi?“
Mida enam suhtleme HoReCa-spetsialistidega, seda rohkem näeme, et šampanjasid – mis on üsna küps veinitüüp – serveeritakse aina sagedamini valge veini klaasides ja roosasid veine Pinot Noir’ klaasides. Selgitus on lihtne – selleks, et veini maksimaalselt nautida ja sellest parim elamus saada, peab seda õigesti serveerima. Temperatuuri jälgimine on kohustuslik, ent väga-väga tähtsad on ka klaasid. Šampanjaklaaside kujul on üks põhjus – jätta vein, mida just oli õpitud selgena valmistama, maksimaalselt vahutavaks. Selgete veinide väljatöötamisele kulus 90 aastat ja maailmale tutvustas neid Madame Clicquot.
Põnev nähtus on ka veinide formaadi muutmine, eriti kui mõtleme šampanja ilu serveerimisele poole väiksemas pudelis. Šampanjasõbrad pööravad pudeli suurusele aina enam tähelepanu, eriti kui klaasis soovitakse näha „värsket“ ja puhtalt vahutavat, garanteeritud täidlase maitsega veini. Kui lõuna kõrvale soovitakse juua kaks klaasi, sobib selleks kõige paremini poolpudel. Suurema õhtusöögi kõrvale valid täismõõdus pudeli, eks ole?
Tavaliselt on nn poolpudelis noorema põhjaga vein kui 750 ml pudelis, sest vein küpseb väiksemas pudelis kaks korda kiiremini. Ära muretse, kui sinu poolpudelisse villitud Krug Grand Cuvee ei ole sama „kreemja, nupsusaialiku ja tuumaka“ maitsega kui siis, kui avastasid selle rakendusest Krug ID ja seda viimati nautisid.
Tänapäeva maailm on sundinud traditsioonilise ja konservatiivse šampanjatööstuse ajaga kaasas käima ning mõned veinitootjad on loonud tarbijate täidetavate rakenduste kõrvale, mille puhul igaüks saab kirjutada, mida ta arvab igast maitstud veinist, väga kasulikud tööriistad, mis aitavad inimestel veine avastada ning neist omavahel rääkida. Üks kõige vaimustavam rakendus on eespool mainitud Krug ID, mis aitab mõista ja avastada siltide taga peituvaid imelisi kontseptsioone.
Ruinart pakub veelgi põnevamat rakendust, mis näib virtuaalse reisina Champagne’i regiooni ja unikaalsetesse, UNESCO maailmapärandi objektide hulka arvatud Les Crayeres’i veinikeldritesse. 360-kraadise virtuaalkaamera abil saad kõndida läbi Gallo Romani vahutavate aaretega täidetud keldrite.
allikas: Ajakiri Säde.
