Kas suurem pudel on ilmtingimata parem? Ja kas pudeli suurus mängib siinkohal rolli, teades, et šampanja puhul on eelistatav hiline ümberkorkimine?
Klassikaline šampanjapudel on 75 cl, s.o olenevalt klaasi või pokaali suurusest umbes kuus kuni kaheksa klaasi. Võib-olla soovite aga erilise sündmuse puhul osta suurema pudeli? Suured šampanjapudelid on saanud nimed piiblitegelaste järgi ja nendes olev šampanja on kääritatud kas tava- või Magnum-pudelites. Kõigis pudelimõõtudes, s.o 20 cl pudelist kuni 15-liitrise pudelini, pakuvad šampanjatootjad enamasti oma brut-šampanjat. Rosé-šampanjad on samuti saadaval suuremates pudelites, kuid harva suuremas kui Magnum. Tabelis on toodud pudelite suurused ja võrdlused.
| Pudeli nimetus | Mahutavus | Mitu tavapudelit |
| Poolpudel | 375 ml | Pool |
| Tavapudel | 750 ml | 1 |
| Magnum | 1,5 liitrit | 2 |
| Jeroboam | 3 liitrit | 4 |
| Rehoboam | 4,5 liitrit | 6 |
| Methuselah | 6 liitrit | 8 |
| Salmanazar | 9 liitrit | 12 |
| Balthazar | 12 liitrit | 16 |
On võimalik, et olete väljavalitud veinisnoobide seltskonna üritustel kuulnud: “Magnum on kõige parem maht”, “Magnum annab parema maitse” jms. Ehk olete isegi avastanud, et see maitseb teisiti: on ümaram, küpsem, keerulisem, rahulikum, pikema järelmaitsega jne. Magnum-pudelis on enam nüansse ja vähem oksüdatsiooni, selles olev jook aga tajutavalt värskem. Ümberkorkimise käigus pääseb Magnum-pudelisse tavapudeliga võrreldes umbes poole vähem hapnikku. Pudelimahust oleneb ka veini eluiga. Mida väiksem on pudel, seda kiiremini tuleb see ära juua.
Kui olen restoranis ja mulle pakutakse asjatundjate koostatud veinikaart läbimõeldud veinivalikuga, on minu esimene valik Magnum-suuruses šampanjapudelid. Sest suuremates pudelites turustatava šampanja jaoks kasutavad meistrid sageli vanemaid veine oma varudest. Hiilgav näide on Ruinart, kus eri mahuga pudelitesse villitakse natuke erinev segu, nii et kuulsal Blanc de Blancs’il oleks alati sama “küpsusega” maitse. Ärge kartke Magnumeid! Nad annavad tõesti veinile parema maitse kui tavamahuga pudelid. Ja kas neljast sõbrast koosnev seltskond ei saa 1,5 liitri šampanjaga hakkama? Kui see tundub liiga aperitiivina, võtke kõrvale ka suupisteid!
KA AASTA LOEB!
Veuve Clicquot on ilmselt konkurentide ja kasvatajate enim hinnatud grande maison, mis tuntud oma pika ja huvitava ajaloo ning kompromissitu pühendumuse poolest. Välisest glamuurist hoolimata on Dominique Demarville’ (Veuve Clicquot veinimeister) ja tema veinitootjate meeskonna jaoks olulisim pudeli sisu. Eriti tänulikud on nad 1960ndatest 2008. aastani´töötanud endistele veinikeldrimeistritele, kes panid kõrvale eri aastakäikude šampanjat, mida saab nüüd kasutada uute šampanjade loomise verstapostiks.
Champagne’i piirkonnas hinnatakse tavaliselt šampanja kvaliteeti, tuginedes viljakate aastate kliimatingimustele. Jätkates 1810. aastal proua Clicquot’ alustatud traditsiooni, toodetakse erilistel aastatel ühe saagiaasta šampanjad ehk Vintage Champagne’id.
Klassikalised Non Vintage’i šampanjad saadakse eriti kvaliteetsetest ühe aasta veinidest, mis valmistatud eduka saagikoristuse hooaegadel. Nende suhtes kohaldatakse palju rangemaid nõudeid ja nad “räägivad lugu erilisest aastast”, mitte ei näita viinamaja “käekirja”.
2000. aastast on Champagne’i piirkond jõudnud nn kuldajastusse: loodus pakub veinitootjatele üha sagedamini võimalust luua Vintage-šampanjasid. Oluline on pidada meeles, et Vintage- šampanjad on kõik üksteisest erinevad! Alates 2000. aastast sooviksin tuua esile mõnda eriti hea viinamarjasaagiga aastat. Kindlasti soovitan maitsta nendel aastatel toodetud šampanjat.
2002 – suurepärane, klassikaline aasta. Šampanjasid iseloomustavad võim, elegants, tasakaal ja küpsus. Täisküpsuse lähedal.
2004 – üks parimaid viinamarjade koristusaastaid aastakümnendis, veinitootjate unistus.
2008 – tõenäoliselt kõige parem aasta pärast 2002. Sarnane 2004. aasta šampanjaga – põhineb värskusel, happesuse tasakaalul ja mahlakusel. Need šampanjad on mõeldud säilitamiseks. Soovitan soojalt proovida hiljuti turule tulnud Veuve Clicquot vintage 2008 (blanc) – 5% selle šampanja baasiveinist on arendatud tammevaadis, andes šampanjale tõeliselt kreemise ja brioche maigu.
Ajakiri “Säde”, tekst Gints Sniedze, Moët-Hennessy Brand Ambassador Baltikumis
