Konjak on ja jääb enim nauditavaks luksuslikuks piiritusjoogiks maailmas. Ent millised on moodsad konjaki serveerimise ja nautimise trendid?
Ajast, mil ettenägelikud Cognaci piirkonna ärimehed, nagu Hennessy perekond, haistsid joogi valmistamises ülemaailmse edu perspektiivi, on möödunud juba rohkem kui 200 aastat – 1794 saatsid Hennessyd esimese konjakilaadungi väljapoole Euroopat, täpsemini USA-sse. Nii hakkas maailm tasapisi tutvuma Prantsusmaa suurepärase ja peenemaitselise tippbrändiga – 1859. aastal jõudis Hennessy esimest korda Hiinasse. Cognaci ärimeeste tolleaegsete eesmärkide õigsust kinnitab see, et kõige nõutavamaks ja tihedamini nauditavamaks luksuslikuks piiritusjoogiks on tänapäeva maailmaturul nimelt Edela-Prantsusmaa brändi – KONJAK.
KONJAK JA ESIMESED KOKTEILID
Kuigi teatud olukordades peetakse veel tänapäevalgi vajalikuks enne serveerimist konjakiklaasi soojendamist, on maailm teinud juba suured sammud… Te ütleksite: “…edasi”? Ma ei saa seda täielikult kinnitada, sest asjakohaseid ajaloofakte vaadates tuleb järeldada, et kontseptuaalselt oleme siiski naasnud minevikku. Ehk täpsemalt öeldes, oleme nagu ajamasinaga rännanud tagasi 19. sajandisse. Just sel ajal peeti brändit kõige eelistatumaks ja ihaldatumaks piiritusjoogiks.
Olen tihti kokku puutunud olukordadega, mil inimesed ei nimeta konjakit brändiks, ehk õigemini, kasutavad “brändi” nimetust demokraatliku taseme brändide kirjeldamiseks. Just tol ajal hääldasid inimesed esmakordselt sõna “kokteil”: 1806. aastal Ühendriikides ilmunud ajakirjas Balance kasutati seda sõna eri koostisosadest segatud joogi iseloomustamiseks. Konjak oli kõige rohkem eksporditud jook, mida kasutati fancy kokteilide valmistamiseks. Piiritusjookide segamine vee või alkoholivabade jookidega hakkas muutuma aina populaarsemaks. Sama toimus ka baarmeni elukutsega, kuni 1862. aastal avaldas Jerry Thomas esimese baarmenitele mõeldud käsiraamatu. See sisaldas muu hulgas kaks kokteiliretsepti: Brandy Sazerac ja Brandy Crusta, mis mõlemad valmistatakse konjaki ehk brändi baasil.
LUKSUSLIKU ELUSTIILI OSA
Kõik oleks läinud hästi, kui selleks ajaks poleks Prantsusmaa viinamarjaistandustesse jõudnud Ameerika mandrilt kogemata sisse toodud viinapuude vaenlased – phylloxera. Nende putukate rünnaku tulemusel vähenes õitsva Cognaci piirkonna viinmarjaaedade üldpindala 280 000 hektarilt tühise 40 000-ni (tänapäeval 80 000 hektarit). Konjak hakkas muutuma defitsiitkaubaks, sest tootjad ei suutnud nõudlust rahuldada. Hinnad kerkisid. See mõjutas maailmaturgu – paljusid konjakikokteile n-ö korrigeeriti ja nende koosseisus asendati kallis konjak teiste, kergemini kättesaadavate piiritusjookidega. Kuni inimesed õppisid, kuidas kasvatada viinamarju, ilma et ei peaks alati kartma järjekordset epideemiat, oli konjak saanud võrreldes 19. sajandi esimese poolega juba teise staatusega joogiks. Nüüd oli konjak härrasmeeste klubides ja rikaste inimeste kodudes nauditav jook ehk luksusliku elustiili osa.
AHELATEST VABAKS
Tänapäeval areneb konjakimaailm jälle uues suunas. Konjak üritab välja murda staatusest, mis on talle kunagi asjaolude tagajärjel peale surutud – aheldatuna ainult konservatiivsesse rikaste maailma, kus tuleb rangelt järgida etiketti ja nautida konjakit vaid segatuna. Ja seda tänu muutustele, mis toimuvad baarmenite maailmas ning toovad kaasa uusi jookide valmistamise viise ja koostisosi – laiemasse kasutusse jõuavad jälle eri bitterid, mis n-ö kaunistavad ilmekalt kokteilide iseloomu ja teevad nad palju kirkamaks ning nüansirikkamaks. Nüüdisajal on kokteilid jälle klassikaliseks, mitmekülgseks ja nüansseerituks muutunud. Loovus aga arenenud kiiresti köögi suunas, kust on laenatud eri tehnikaid ja abinõusid. Tänu sündmuste sellistele arengutele on brändi kui teiste jookide baasiks kasutatav piiritusjook taas lavale naasnud.
SUURIM VÄLJAKUTSE
Konjak on eriline koostisosa, mis annab kokteilidele iseloomu. Eriline mitte ainult oma kategooria, staatuse või hinna poolest – viinamarjade destillaadist valmistatud ja prantsuse tammevaatides laagerdunud konjakile puuduvad iseloomu osas alternatiivid, kuigi on olemas sarnased joogid, milles on tunda ka vanilje ja röstitud pähklite maitsetoone. Sarnastes jookides aga puuduvad värskete viinamarjade aroomi- ja maitsenüansid, mis on tüüpilised konjaki puhul. Selleks, et kokteilide segamisel ei kaoks konjakile omane veetlus, valmistatakse tänapäeval rohkem VS tüübi kokteilijooke uuemate retseptide järgi. Nendes esineb rohkem värskete viinamarjade maitsetoone ja vähem tammepuu nüansse. Näiteks Hennessy konjakimajas toodetud VS konjak on värske maitsega (tehtud värsketest heledatest viinamarjadest), meeldiva struktuuriga (laagerdunud uutes tammivaatides), mis ei ole domineeriv (laagerdunud ainult mitu aastat) ja meeldiva röstitud järelmaitsega. VS konjak on üks suurimatest väljakutsetest konjakimeistritele, sest nad peavad saavutama tasakaalu joogisegus, millele ei ole iseloomulik pika laagerdamise puhul saadav tihedus.
VÄLJUGEM RAAMIDEST
Õhtu või eine lõpuks soovitaksin kindlasti maitsta kuulsat, kuid teile ehk veel mitte täielikult tuntud klassikat – Hennessy Sazeraci. Kuna seda valmistatakse koos tugeva aroomi ja kuiva röstimaitse poolest tuntud Hennessy XO-ga, on tulemus eriti meeldiv ja unustamatu. Oma rolli mängivad siin aroomi- ja maitsetoonid, mis muudavad joogi iseloomu veel mitmekülgsemaks. Jahutamiseks kasutatud jää annab omakorda joogile erilise struktuuri. Kõik, kellele olen seda kokteili valmistanud, on küsinud: “Kas võiksin saada veel ühe klaasi?”
Soe hooaeg läheneb ja ilusatel õhtutel soovivad inimesed paljudes riikides jälle nautida konjakit jääga, vaadates terrassidel päikeseloojangut. Sellisteks hetkedeks sobib suurepäraselt VSOP sametine iseloom. Jääga serveerimisel säilitab konjak oma kvaliteedi ja eriomadused.
Kõike seda arvesse võttes – väljuge konjaki nautimisel tavapärastest stereotüüpide raamidest, kuna see jook on meisterlikult loodud selleks, et meile kõigile rõõmu valmistada!
Märtsis ja aprillis on Eesti ja Läti valitud restoranides spetsiaalsed Hennessy menüüd.
Lisainfo www.flavoursofestonia.com, www.flavoursoflatvia.com
Ajakiri “Säde”
Tekst Gints Sniedze
