Napsimaailm muutub viimastel aastatel väga kiiresti. Aina enam pannakse rõhku kokteilide ja toidu sobitamisele, restoranidesse tulevad aina enam veinikaartide kõrvale eraldi menüüd ka õllele ja kohvile, kohalik turg elab uute õllemaitsete pidevas ootuses. Mida oleks aga oodata selles arengus veel 2017. aastalt?

Eesti ühe pikemaajalise alkoholiimportööri Prike juht Lauri Põldemaa mõtles teemad läbi ning jagas Maitsed.ee lugejatega oma nägemust järgmise aasta-paari trendidest joogimaailmas:

• Meil hakkab jõudma kätte see aeg, kui inimesed hakkavad aina enam jooma vähem aga paremini ehk siis inimesed väärtustavad kvaliteeti ning on nõus loobuma mahust alkoholi tarbimisel. See pole muidugi ainult kinni selles, et inimesed on muutunud targemaks või haritumaks kokteilide ja joogimaailma osas, vaid siin aitab ka riik oma poliitikaga üsna tugevalt kaasa. Kuna aktsiisitõus muudab alkoholi kallimaks, minnakse üle parematele brändidele – kulutatakse ikka sama summa, kuid juuakse seetõttu vähem, et ostetakse kallimaid jooke.
• Suured trendid tulevad ikka suurlinnadest – London, Tokyo, New York – ning jõuavad Eestisse selgelt viibega. Kokteilid tulevad tugevalt peale ning inimesed on nõus kulutama, et kokteilis oleks ka kvaliteetne alkohol. Samas on heas kokteilis napsi osakaal üsna väikene ning trend on tugevalt nüüd selle poole, et ka need lisandid kokteilis peavad olema kvaliteetsed. Piltlikult öeldes, kui oled ostnud hea džinni siis sinna enam “balloonist” tulevad toonikut ei taha peale valada, vaid võtad käsitöötoonikut.
• Trend on ka see, et muutuvad need kategooriad mida juuakse. Viin on alati olnud meil tarbimiselt kõrgel kohal. Džinni puhul on veider see, et trend on tõusev, kuid kasvab kallimate brändide ostmine. Odavamad brändid müüvad poes ikka samamoodi, HoReCa sektoris aga kasvab see premium-džinni ostmine jõudsalt. Samas on meie džinnibuum – mis mujal maailmas hakkab langema – pigem selline käsitööõllebuumi moodi – palju juuakse, kuid inimene pole brändilojaalne vaid tahab proovida kõiki erinevaid. Rumm on hetkel selgelt möödanik. Viskid aga on siiani härrasmeeste ja hallpeade jook.
• Käsitööõllede osas jätkub buum nii Eesti kui mujal ning kange alkoholi tootjad ja eksperdid arvavad, et see ideoloogia hakkab ka aina enam liikuma kange alkoholi turule. See tähendab, et hakkab aina enam tekkima väikesed tootjaid ning klient ootabki neid ja pigem loobub suurtootjast. Viski poolelt on hetkel äärmiselt suur trend Jaapani viskide tarbimine näiteks, nende kvaliteet on hea ja nad on uudsed.
• Eelnevast tulenevalt on ka suured tootjad hakanud vaatama oma äri käsitöötootjate loogika aluselt: aina enam tuuakse turule mitte ainult turunduslikult uute toodetega vaid ka sisuliselt katsetatakse palju ja valmistatakse väikese koguselisi ehk small batch tooteid. Muidu jäädaks turust maha ning nagu mainisin – klient ootab seda unikaalset ja uut väiketoodet.
• Paljud trendid on ka äärmiselt lokaalsed geograafiliselt: USAs oli just mõne aasta pikkune maitseviinade trend (popcorn’i, peekoni, kummikommi jne. maitseviinad), mis jõuab lainega ka Euroopasse. Trend on ka see, et paljud joogid ei jõua baarist kaugemale ning nad koju joomiseks ei jõua.
• Veel üks kindel trend on see, et Eestis on baarmenist saamas kutsumus ning noored baarmenid on hingelt joogisegajad, mitte sattunud seda tööd tegema. Nende suurim voorus on see, et kui nemad sulle joogi segavad, siis sa tahad seda juua veel ja veel. Koos baarmenidega saab vaid kokteilikultuuri arendada ning läbi selle siis ka jooke müüa. See sümbioos on selgelt tsementeerumas. Enam ei ole oluline, et sul on logod väljas baarides, vaid peab olema kvaliteetne baarmen, kes oskab jooki segada ja müüa.
• Täna on Eestis alkoholi tarbimine suhtes 90/10 ehk siis 90 protsenti juuakse kodus, 10 protsenti baarides. See on muutumas, kuid väga erinevalt olenedes, mis joogist on jutt. Kallimad joogid hakkavad baaris kõik trendima, kuna soovitakse kvaliteeti, madalama hinnaga jookide osas jääb kodus joomine ikka suurema osakaaluga.
• Järgmisel aastal õlu hoiab oma müügimahte, kuid kange alkohol on languses. Siin on oma osa sellel, et soomlane ostab vähem, kuid peaasjalikult kuna aina enam kärakamüüki kolib Lätti.

Intervjuu: Maitsed.ee

Ühe väljapeetud ja õnnestunud söömaja juurde kuuluvad lisaks eel- ja pearoale ning magustoidule ka joogikäigud aperitiiv ja digestiiv. Aperitiiv alustab õhtusööki ning digestiiv lõpetab selle.

Aperitiivi tähtsust söömaja juures ei tasu alahinnata, sest see määrab sageli kogu õhtusöögi tooni. Sõna «aperitiiv» tuleb prantsuse keele sõnast apéritif, mis omakorda pärineb ladinakeelsest sõnast aperire – «avama». Minu hinnangul on see väga tabav, sest just aperitiiviga tervitab võõrustaja oma külalisi ja sõpru, ning annab neile mõnusa võimaluse end häälestada pidulikuks koosviibimiseks.

Pika ajalooga esimene joogikäik

Aperitiivi kasutamist on esmakordselt mainitud 5. sajandil, kuid märgilise tähenduse andis sellele Antonio Carpano 1796. aastal, valmistades esimese kaasaaegse vermuti. Selle kuulsa tootja parimad vermutid on ka meie turul saadaval ja kuuluvad kindlasti maailma parimate sekka. Hiljem hakati nägema aperitiivi kasulikkust ja nii kasvaski populaarsus alustada pidulikke söömaaegu eraldi joogikäiguga, mille juurde pakuti ka väike suupiste ehk amuse-bouche.

Bastioni ja Moët & Chandon erikollektsiooni idee sai alguse, kui tuntud rõivabränd Bastion soovis aastalõpuks osa oma kollektsioonist teha tõeliselt pidulikus ja elegantses võtmes. Samuti oli soov kaasata endaga mõni teine tuntud bränd, kes kannab samu väärtushinnanguid ja teab, mida on vaja üheks eriliseks peoks. Väljavalituks osutus šampanjabränd Moët & Chandon, kes ei puudu üheltki suurejooneliselt koosviibimiselt.

Šampanja mullidest ja toonist inspireeritud kollektsioon laseb naisel end tunda tõelise peo kuningannana – helged, sillerdavad ja sädelevad kangad ei jää märkamatuks üheski ruumis. Bastioni ja Moët & Chandon erikollektsioonist leiab iga naine endale sobiva kleidi või komplekti, millega jõulu- ja aastavahetuse perioodil mitmeid pidusid väisata. Moët & Chandoni mullid ja Bastioni šampanjast inspireeritud kollektsioon muudab kogu peohooaja eriliselt glamuurseks!

Kogu kollektsiooniga saab tutvuda Bastioni e-poes:

https://bastion.andmorefashion.com/kollektsioon/uut-olulist/moet-chandon-erikollektsioon.html

Meil on suur rõõm teatada, et Prike viskide portfell on leidnud täiendust uue toote näol- Johnnie Walker Blenders’ Batch Red Rye Finish!

Kuu aega tagasi Miamis toimunud maailma parimal kokteilivõistlusel World Class planeedi tippudega rinda pistnud Tartus asuva Meat Market Cocktail Bar’i baarmen Regeri Zoo muutus võistlusest tulenevalt palju kiiremini jalul mõtlevaks inimeseks ning sai tõuke kodus Tartus kohalikku kokteilistagnatsiooni murdma hakata.

“Võistlus Miamis oli maksimaalne. Ma ei ole iial midagi nii head ja uudset kogenud – nii palju erinevaid kokteile, nii palju uusi kontakte, nii palju uusi maitseid. Enda esitlusega olen üsna rahul ning Hollandis toimunud treeninglaager ehk boot camp andis tõuke ja inspiratsiooni. Oleks tahtnud et treeninglaager oleks olnud veel varem, oleks saanud veel rohkem valmistada ette oma esitlust. Lõpuks avastasingi, et aega jäi esitluse teatraalsema poole lihvimiseks lihtsalt liiga väheks. Näiteks selleks, et arendada välja detailid oma kavas või selleks, et kava veel rohkelt läbi harjutada. Nüüd oskan teistele anda juhiseid, et detailid on sedalaadi suurtel võistlustel äärmiselt olulised,” mainib Zoo.

World Class on rahvusvaheline baarmenite võistlus, kus igal aastal võistleb mitukümmend maailma parimat baarmeni, kes on tulnud võitjaks oma kodumaa kohalikel võistlustel. World Classi peetakse maailma olulisemaks kokteilivõistluseks, kuna just see võistlus paiskab maailma uusi joogitrende, uusi tooraineid ja mõtteviise. Rahvusvaheline võistlus World Class toimub alates 2009. aastast maailma suurima alkoholitootja Diageo rahastusel.

World Class eelvõistlus toimus 2016. aastal esimest korda ka Eestis. Eesti esindaja valiti välja 16. juunil toimuval World Class Estonia finaalis. Eestist osales kohalikul võistlusel 27 baarmeni ja 21 restorani, baari Tallinnast, Tartust ja Pärnust ja Võrust. Eesti eelvooru võitnud Zoo aga Miami suures finaalis maailma 12 parima baarmeni hulka ei pääsenud.

“Õppisin selle võistlusega, kuidas aega mitte raisata ning kuidas kohapeal – võistluse ajalgi – asju välja mõelda, seda ka siis kui kaamera on sinule keeratud ning 15 minutit võistlus on alanud. Aga kõige olulisem, mida ma sain sellelt võistluselt on oskus enda aega ja tööd mobiliseerida. Näiteks mõtlesin ma World Classiks valmistudes 2 nädala jooksul välja 14 uut joogikontseptsiooni. See on jook nädalas. Ma olen oma loomuselt suur aja raiskaja ja lihtsalt oleskleja, aga nüüd tean, et kui on vaja, siis suudan äärmiselt efektiivselt oma tööd teha,” lisas Zoo.

Tartusse kohalikku kokteilistagnatsiooni murdma

“Kui ma teeksin ülejäänud aasta tööd isegi vaid 30% võimsusega sellest, mis ma tegin võistluseks valmistudes, oleks taevas vaid piiriks kuhu jõuda,” nendib Zoo seda koormust, milles on ta viimased kuud elanud.

Võistlused, eriti nii kõrge taseme ja laia põhjaga võistlused, pakuvad lisaks kuulsusele ja kontaktidele baarmenidele ka palju inspiratsiooni, uusi ideid, maitseid ja mõtteid, kuidas oma tööd hiljem paremini teha. Zoo sõnul oli temale suurimaks üllatuseks, kõige uuemaks maitseks või lisandiks kokteilis, mille siit võistluselt avastas külmpruulitud ehk cold brew mate-tee.

“See oli minu jaoks uudne mõte, külma teed kokteilis kasutada. Näiteks rummikokteilis. Samas ma tegin ka ülipalju pilte ja videoid siin serveeritud jookidest ning kirjutasin koostisaineid palju üles, et see inspiratsioon ja tarkus, mis siin tekkisid ikka Eestini talletada. Seda kõike hakkan pimedas ja külmas Eestis talvel vaikselt seedima ja katsetama. Inspiratsioon, mida ma Miamist sain oli tugevaim selles vallas, et kasutada ära Eesti enda maitseid – marju, vilju, ürte jne. Näiteks õunad. Teeme neist püreed ja tõmmiseid ning saame sellega pikendada meie suve ja sügist kokteilides ka talvel ja kevadel,” leiab Zoo.

Tartusse tagasi minnes, tööle minnes, teeb Zoo tänu võistlusele teisiti kindlasti seda, et hakkab vaikselt muutma enda kokteilivalikut kohalikumaks.

“Kohalikumaks just kontseptsioonide ja koostisosade valikus. Ma ei pane enam valikusse Tom Collinsit või tavalist džinn toonikut või negronit. Võtan need joogid lahti ja teen Tartule omaseks. Vaja on Tartus olev üsna tugev gastronoomne ja kokteiliteemaline stagnatsioon murda. Ning seda ehk saab teha läbi kodumaiste maitsete,” lisab baarmen.

Teine asi, mis on vaja teha teisiti on keskenduda aina rohkem teenuse kvaliteedile, sellele, et olla oma külalistega võimalikult lahke, mõnus ja sõbralik. “Enamasti ei ole vahet, mis jooki me serveerime, ainus mis meelde jääb on see, mis tunde tekitas kõrtsis või baaris käimine,” lisab Zoo.