Prike joogiekspert Hannes Aedla avab ukse imelisse veinide maailma

Aktsiaselts Prike missiooniks on arendada Eestis joogikultuuri, mille üheks osaks on ka veinikultuur. Selle jumalate joogiga tutvumine ei alga sugugi pudeli avamisest, vaid kaugemalt, veinipiirkonna ajaloost ja traditsioonidest, ning alati on igal veinil ka oma lugu jutustada. Joogiekspert Hannes Aedla kinnitab, et vein on elus ja muudab maitset vastavalt seltskonna meeleolule, ning tutvustab veinimaailma lähemalt.

Kui kaua te olete veinidega tegelenud?

Olen lõpetanud sommeljeekooli, olen sommeljeetasemega ekspert ning veinidega tegelenud 10 aastat. Alkoholiga üldisemalt viimased 20 aastat, valdavalt restorani- ja hotelliäris.

prike

Teie vastutate siis pigem eksklusiivsema valiku eest?

Minu ülesanne on pigem kliendile erilisi lahendusi leida, nii erakliendile kui ka koostööpartneritele. Tänapäeva inimesed otsivad oma nišši ja uusi elamusi, seega on parim võimalus konsulteerida inimesega, kes tunneb portfelli läbi ja lõhki ning annab parimad soovitused.

prike2

Millised on 2016. aasta veinitrendid?

Kui vaadata alkoholiturgu, siis veini osa kasvab, kange alkoholi osakaal samas langeb tänasel päeval. Inimesed on enda jaoks veinid avastanud, muutunud on tarbimiskultuur. Veini ei naudita eraldiseisvana, vaid otsitakse uusi lahendusi veini ja toitu sobitades. Otsitakse uusi põnevaid viinamarjasorte, tahetakse rohkem erinevate valmistamisviiside kohta teada ja mis seal salata, tervislikud eluviisid on toonud meile biodünaamilised veinid. Tänapäeval on veiniarmastaja laua lahutamatuks koostisosaks loomulikult vahuveinid. Trend vahuveini suunas on toonud täiesti uue lähenemisviisi — kui vanasti oli vahuveinil pigem tähistamismoment, siis tänasel päeval on see toidulaual nii erinevates situatsioonides kui ka erinevate söökide juures nii salati, pearoa, liha, kala kui ka desserdi juures.

hannes-aedla2

Kas te oskate professionaalina öelda, kust on selline vahuveini menukus tulnud?

Me oleme mõnes mõttes õnnelikud, samas jälle õnnetud, sest meil viinamarjad ei kasva nii lihtsalt, kuid julged inimesed proovivad ka meil ägedaid veine teha, mis on superasi. Meile on jõudnud erinevate maade toidukultuur ja inimestele meeldib ka kodus süüa teha. Meil on tekkinud juurdepääs erinevatele toorainetele, saab teha fantastilisi toite ning nii on meile jõudnud ka uued joogitavad. Kui ma vaatan Prosecco tohutut tähelendu ja populaarsust, siis Eestis on kindlasti selle taga itaalia toidu populaarsus. Inimesed on vahuveinidesse hakanud suhtuma mõnusa kaasusena, seda on hakatud rohkem veinina võtma. Peaks mainima, et maaletoojad on samuti hakanud meile erinevatest põnevatest piirkondadest vahuveine tooma.

prike3

Kui me taasiseseisvumise algusaastatest mäletame Sovetskoje Shampanskojet ja ka magusad Asti veinid olid populaarsed, siis tänaseks on ikkagi Cava, Champagne, Prosecco jmt. Kõikvõimalikud ägedad lahendused on saadaval, inimestel on võimalus katsetada. Ärge unustage, tänapäeva inimene otsib oma nišši. Kui me vaatame, millised võimalused on noorematel, algajatel veinisõpradel minuga võrreldes, siis nemad on väga heas olukorras. Eestis on oluline ka see, et me pole seotud kindlate veinimaadega. Oma kogemustest võin öelda, et kui Eestit külastavad inimesed maadest, kus vein on väga tähtsal kohal, siis nad on üllatunud, kui suur valik on meil erinevaid veinimaid ja viinamarjasorte. Meil on selles suhtes äge stardipakett, millest võime alustada.

prike6

Kust tulevad Eestisse kõige ägedamad veinid?

Ikka meie oma inimeste kaudu, kes reisivad palju. Tänapäeval on palju erinevaid kauplusi, sealhulgas e-poed, ent ka supermarketid pakuvad laia valikut ja võimalust vein nii-öelda kaasa haarata, kui on vaja minna külla, väljasõidule või võtta midagi õhtusöögi kõrvale. Kui vaatame aga tulevikku, seda, kes meie maitseid kujundavad, pean silmas vinoteeke, restorane, sealhulgas toidukultuuri, siis paljud kohad püüavad anda inimestele lisaks söögi- ja jooginaudingule ka nägemust, et maitse ei koosne mitmest osast, vaid kõigist asjadest kokku. Meie restoranikultuuris on tervitatav näha, kuivõrd palju nähakse vaeva, et toidud ja veinid, kogu koha olemus ja teema läheksid ühte. Väga tänuväärne töö on ära tehtud, ja olles ise Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni liige, näen, et Eestis on väga popiks saanud sommeljeede kursused ja veiniteadmised. Kuna olen ise koolitaja, siis paljud helistavad ja tahavad veinimaailmast rohkem teada. Kõik see on viinud hoopis teistmoodi lähenemiseni.

hannes-aedla3

Kui mõelda nii tavapoest veini ostva kliendi kui ka restoranikülastaja peale, siis millised on need brändid, millega kohe kindlasti ei eksi?

Uus-Meremaa Sauvignon Blanc on inimestel südames, fantastiline aperitiiv, mis sobib salatite juurde. Suurt comeback’i teeb Rieslingu viinamarjasort ja mitte enam klassikalise magusana, vaid kuiva Rieslinguna. Inimesed peavad ühe rohkem lugu asukohamaast, kust vein tuleb. Vana Maailma klassikalistest veinipiirkondadest pärit veinid on leidnud uue tee inimeste südamesse.

Kui me räägime Itaalia köögist, siis on hästi põnev, et Eestisse on hakanud tulema vanemaid kohalikke viinamarjasorte, eriti Lõuna-Itaaliast ja Sitsiiliast. Apuulia Primitivo on väga trendikas punane mari, mida kasutatakse koos erinevate roogadega, ja Rose’l on tohutu potentsiaal. Eesti on üks suurimaid Rose tarbijaid inimese kohta ning tänaseks on näha, et suhtumine Rose veinidesse on muutumas – paljud restoranid soovivad veinikaardis näha paljusid erinevaid Rose stiile. Rose d`Anjou, mis on moosisem, kompotisem, on levinum ja meeldib inimestele rohkem. Provence Rose on maailmas tõusev, tulevikku suunatud trend, mida hakatakse vaikselt avastama ja sellega harjuma – see on kuiv, karge, hea happelisuse ja kerge särtsakusega roosa vein, mis sobib hästi aperitiiviks ja toidu kõrvale. Üha enam ei nähta Rose’d pelgalt alternatiivina valgele ja punasele, vaid see esindab omaette maitset, mida sobitatakse õhtusöögil toitudega suurepärasel. Nii et tulevik on helge.

prike4

Me näeme, kui tähtsaks on saanud meie endi kodumaal valmistatud toit. Kui võimalik, tahame teada, kus kohast on pärit sibul, tomat või värske kartul – see trend kandub üle kõigele. Inimesed tahavad teada lugu, mis on selle veini taga, kust see tuleb ja millised on kaasas käivad traditsioonid. Sageli ollakse võlutud, et vein on erilisest kohast. See on koht, kus restoranid teevad veinikultuuri tutvustamisel ära suure töö koos traditsioonidega, mis on vastavas köögis olnud juba paarsada aastat. Itaalia pole ammu enam meie jaoks pelgalt pitsa või pasta, me oskame eristada hispaania kööki prantsuse omast, meil on kogemused, kus võetakse aasiapärased asjad ja püütakse seda eestipäraselt teha. Taoline lähenemine on viinud selleni, et inimesed tahavad, et veinid oleksid ägedad, autentsed ja oma looga. Traditsioonid ja kõik sellega seonduv on taas au sees, nii ka veinimaailmas.

Maitsed võivad muutuda – kuidas valida õige, kuidas lasta harjumuspärasest maitsest lahti?

Me kõik oleme maitsetes arenenud vastavalt eale ja kogemustele. Sageli jõuame tagasi sinna, kus alguses olime. Ei ole minulegi võõras mõni soodsam ja magusam vein. Veini puhul on kõige tähtsam seltskond ja mida parem on seltskond, seda parem on vein. Kui mulle on sõbrad külla tulemas, valin veini veelgi hoolsamalt, sest veini valides on parim asi minu jaoks jagamine!

hannes-aedla4

Milline oleks veinivalimise ABC neile, kes veel ei tea, millist veini milliste roogade juurde valida?

Hakkaksin veidi rohkem algusest peale. Alustame klaasidega — ostke endale korralikud klaasid, sest klaasi kuju, suurus, olemus, see kõik on veini maitsmisel oluliseks saanud. Kui teil on hea klaas käes, siis muutub ka keskpärane vein paremaks. Kui teil on hea vein, aga pole korralikku klaasi, siis jääte ilma paljust, mida see vein võiks pakkuda.

hannes-aedla5

Teiseks tuleks mõelda, kas tähtsam on vein või toit, ning siis saate aru, millest pihta hakata. Kui tahate mõnda traditsioonilist prantsuse, hispaania või itaalia rooga valmistada, siis juurde võiks valida kohalikku veini sealt, kust toit on pärit – nii saate suurepärase tulemuse. Kui räägime reeglitest, siis meie maitsed on subjektiivsed, aga mõned reeglid aitavad veine paremini mõista. Kui on soe tugeva maitsega toit, siis on ka vein tugeva maitsega. Sageli räägitakse, et veini peaks valima toorainepõhiselt, liha või kala juurde, aga me peaksime teadma, et mõnikord ei ole liha maitse sedavõrd domineeriv kui kastme oma. Näiteks pardifilee puhul määrab kaste palju maitseomadusi. Peame mõistma, milline on domineeriv maitse toidus, selle põhjal saame valida ka domineeriva maitse veinis. Happelised veinid sobivad toiduga, milles on happelisus kõrgem, täidlasemad toidud vajavad võimsamaid veine, spetsiifilised ulukiliharoad tahaksid kõrgema alkoholisisaldusega jõulisemaid veine. Meil Prikes on fantastilisi veine, mida kaubandusest ei leia, nii saame soovitada hea lahenduse. Meil on e-pood, kus valik on laiem ja katab ka nõudlikuma veinisõbra soovid.

Kas nende veinide juures on soovitused?

Jah, meil on suur töö ära tehtud, veine saab valida iseloomu järgi – kas eelistate kuivemaid või poolkuivi veine. Kuivusaste on tegelikult üle hinnatud, viinamarjasordi eripära võib ära petta, tuleks jälgida soovitusi. Selle taga on inimeste töö, kes on neid asju maitsnud ja proovinud. Kui tahate teha ilusa õhtu sõpradega, siis võiks erinevate käikude juures olla erinevad veinid. Alustage headest aperitiividest, võtke fantastilisi vahuveine, minge sealt rahulikult edasi salatipõhistele veinidele. Mõelge hästi läbi pearoog, kuhu tahate jõuda, maitsed võiksid olla tõusvas joones. Loomulikult on ka desserdi juurde suurepäraseid veine. Paljud inimesed peavad loomulikuks lähenemiseks seda, kui võtame tükikese kooki kohviga ja sinna juurde brändit või konjakit. See on hea, aga täna pole meil ainult kreemikoogid, meil on juustukoogid, ägedad tordid ja sinna sobib korralikult tehtud dessertvein, mis paneb õhtusöögile ilusa punkti.

prike5

Trendikas on juua vahuveini veiniklaasist, vastavalt selle stiilile ja iseloomule. Vein tungib juba kokteilidesse ja meil on olemas vahuveinina esimene trendilooja Möet Ice Imperial, mis on mõeldud jääga tarbimiseks. See ongi alguse saanud Ice-tüüpi vahuveinidest. Kokteilid on mõeldud selleks, et inimene saaks päevast või õhtust istumist nautida. Siin pole reegleid selle kohta, mis on keelatud. Viis aastat tagasi olnuks mõeldamatu, kui me paneksime jää, vahuveini ja šampanja kokku. Šampanja tarbimine on jõudnud tasemele, kus see pole enam isegi kokteil, vaid seda maitsestatakse teega ja serveeritakse käsitsi raiutud jääga. Kõik traditsioonid, mida oleme pühaks pidanud, on muutumas, inimesed otsivad uusi nüansse ja elamusi.

Kui kellelgi tekkis tunne, et järgmise sündmuse tahaks veelgi pidulikumaks muuta, kas saab Prike esindaja kutsuda ka endale soovitusi andma?

Loomulikult oleme alati valmis aitama nii tulevasi kui ka praeguseid kliente. Meil on suurepärased võimalused ja nõuanded, kuidas viia üritust paremini läbi just veinide seisukohast, sealhulgas muidugi toidu ja veini sobivusest. Lisaks sellele on igal üritusel oma eelarve, ajaline mõõde ning seetõttu peame leidma paindlikke lahendusi. Sealhulgas ei osata sageli arvestada, kui palju peaks olema kindlaid jooke, nendele probleemidele leiame väga kiirelt lahenduse –alati saab tagastada ülejäänud joogid, saab varuda meie käest näidised, mille järgi kõik ise järele proovida.

Ei pea ilmtingimata olema suurüritus, see võib olla ka väike pereringis toimuv sündmus, kuhu soovite teha suurepärase õhtusööki. Pöörduge alati meie poole!

allikas: Ajakiri “Golf” Monika Kuzmin, Jüri Kukk 

Tagasi

UUED TOOTED: TULIPUNANE TALLEKE HELE JA TUME ÕLU

Prike tooteportfelli kuuluvad nüüd kaks uut laagertüüpi käsitööõlut, mis on pruulitud 2016. aastal Eestis – Tulipunane Talleke hele õlu ja Tulipunane Talleke tume õlu.
Tegemist on mõnusate seltskonnajookidega, mida tasuks kindlasti ise järele proovida!

Tulipunane Talleke hele õlu 5.2% 

Serveerimistemperatuur: 5.0-8.0C
Laagertüüpi õlu. Kellerbier. Värvus on õlekollane ja pilviselt tuhm. Aroomis on tajutavad esmalt värsked puuviljad ja kerge lillelisus. Õlu on oma loomult mahe ja kerge. Humala mõrkjus on meeldivalt sulandunud pärmi puuviljasusega. Maitse on lühike ja kerge, mis teeb sellest õllest hea kaaslase näiteks kergemate juustudega. Sobib ka kergemate pastaroogade ning pitsaga.

Tulipunane Talleke tume õlu 5.6%

Serveerimistemperatuur: 12.0-14.0C
Laagertüüpi õlu. Altbier. Värvus kohvi pruun ja pilviselt tuhm, kerge vase helgiga. Aroom elegantne ja õrn, samas on esiplaanil toffee ja kohvi noodid. Maitse on meeldivalt pehme ja täidlane, kuid linnase ilus röst, mis avaldub lõppmaitses meeldiva magususena, hoiab kogu maitse pikkuse ühtlasena. Suurepärane grillribi, grillliha, ahjuliha juurde, samuti sobib tugevamate juustudega, sügistalviste pajaroogadega või siis hoopis lõpetuseks koos šokolaadiste magustoitudega.

Tagasi

Viskiekspert: viskit tuleb juua puhtalt või kokteilina ehk täpselt nii, nagu endale meeldib

Viski

Maailma ühe suurima alkoholitootja Diageo Šoti viski ekspert Ewan Gunn ütles Maitsed.ee-le antud usutluses, et reeglid, mis viski ümber on loodud – viski kuulub vaid üliviisakatesse situatsioonidesse, viskit tuleb juua vaid puhtalt või kerge allikaveega -, on kõik viskisnoobide poolt välja töötatud, et hoida tavainimesed oma tööpõllult eemal.

Tagasi

ŠAMPANJAMOOD 2016

2016. aasta algas provotseeriva küsimusega: „Kas sel aastal unustab maailm šampanjaklaasi?“
On see tõesti nii ja millised on uuemad trendid šampanjamaailmas, räägib Moët Hennessy ametlik brändisaadik Gints Sniedze.

Sügis teeb meile igal aastal imelise kingituse – viinamarjad. Sama juhtub ainulaadses veiniregioonis Champagne’is, kus perfektsionist Pierre Perignon avastas enam kui 320 aasta eest veinis toimuvad protsessid, mis aitasid veini muuta joogiks, mida keegi polnud varem maitsnud.

2016. aastal tõid suured veinimeistrid meile mõningaid uusi trende, mida kopeerisid teised vahuveinide valmistajad.

Esmalt Moët & Chandoni pakutud kontseptsioonist – jääl serveeritavast šampanjast – pakatanud suve möödudes toodi meie ette viimaks 2008. aastal villitud surepäraste šampanjade viimane partii. Šampanjad on valmistanud veinimeister Benoit Gouez’, kelle käsutuses on Champagne’i parimad viinamarjaistandused. Jookide praegusesse staadiumisse küpsemiseks on kulunud seitse aastat ja need on pika aja jooksul kujunenud elegantselt küpseks ning peenemaitseliseks.

Aina enam tulevad – eriti toidu kõrvale joomiseks – moodi roosad šampanjad, sest neid küll määratletakse veinidena, ent pakutakse pidulike sündmuse tähistamiseks sobiva joogina.

Küpsed ja tugeva maitsega šampanjad on eriti hooajale mõeldes vägagi õige valik, ja just sügisel sobib Pinot Noir’ klaasi valada veidi vasetoone. Jah, jah, lugesid õigesti! Pinot Noir’ klaasi, mitte kitsasse šampanjapokaali. 2016. aasta algas provotseeriva küsimusega: „Kas sel aastal unustab maailm šampanjaklaasi?“

Mida enam suhtleme HoReCa-spetsialistidega, seda rohkem näeme, et šampanjasid – mis on üsna küps veinitüüp – serveeritakse aina sagedamini valge veini klaasides ja roosasid veine Pinot Noir’ klaasides. Selgitus on lihtne – selleks, et veini maksimaalselt nautida ja sellest parim elamus saada, peab seda õigesti serveerima. Temperatuuri jälgimine on kohustuslik, ent väga-väga tähtsad on ka klaasid. Šampanjaklaaside kujul on üks põhjus – jätta vein, mida just oli õpitud selgena valmistama, maksimaalselt vahutavaks. Selgete veinide väljatöötamisele kulus 90 aastat ja maailmale tutvustas neid Madame Clicquot.

Põnev nähtus on ka veinide formaadi muutmine, eriti kui mõtleme šampanja ilu serveerimisele poole väiksemas pudelis. Šampanjasõbrad pööravad pudeli suurusele aina enam tähelepanu, eriti kui klaasis soovitakse näha „värsket“ ja puhtalt vahutavat, garanteeritud täidlase maitsega veini. Kui lõuna kõrvale soovitakse juua kaks klaasi, sobib selleks kõige paremini poolpudel. Suurema õhtusöögi kõrvale valid täismõõdus pudeli, eks ole?

Tavaliselt on nn poolpudelis noorema põhjaga vein kui 750 ml pudelis, sest vein küpseb väiksemas pudelis kaks korda kiiremini. Ära muretse, kui sinu poolpudelisse villitud Krug Grand Cuvee ei ole sama „kreemja, nupsusaialiku ja tuumaka“ maitsega kui siis, kui avastasid selle rakendusest Krug ID ja seda viimati nautisid.

Tänapäeva maailm on sundinud traditsioonilise ja konservatiivse šampanjatööstuse ajaga kaasas käima ning mõned veinitootjad on loonud tarbijate täidetavate rakenduste kõrvale, mille puhul igaüks saab kirjutada, mida ta arvab igast maitstud veinist, väga kasulikud tööriistad, mis aitavad inimestel veine avastada ning neist omavahel rääkida. Üks kõige vaimustavam rakendus on eespool mainitud Krug ID, mis aitab mõista ja avastada siltide taga peituvaid imelisi kontseptsioone.

Ruinart pakub veelgi põnevamat rakendust, mis näib virtuaalse reisina Champagne’i regiooni ja unikaalsetesse, UNESCO maailmapärandi objektide hulka arvatud Les Crayeres’i veinikeldritesse. 360-kraadise virtuaalkaamera abil saad kõndida läbi Gallo Romani vahutavate aaretega täidetud keldrite.

allikas: Ajakiri Säde.

Tagasi

Barton & Guestier – kirg veini vastu alates 1725. aastast

Just kirg on viinud selle kuulsa veinimaja tippu ja toonud Prantsusmaa veinid ja nende piirkonnad kogu maailmas lähemale ja ka meile Eestisse. Ligi 25 000 veini seast valitakse hoolikalt välja kõigest 800 parimat, mille piirkondadele iseloomulik kvaliteet on vastavuses kõrgete nõudmistega.
B&G Passport veinide sari on suure töö ja pühendumuse saavutus. Sarja eesmärgiks on Prantsusmaa mitmekülgse veinikultuuri tutvustamine ja piirkonna parimate iseloomuomaduste jagamine.
Nii võimegi leida alati uusi ja huvitavaid maitseid B&G Passport sarja veinidest, alustades Bordeaux’ piirkonna jõulistest ja hea mahlakusega punastest veinidest ja lõpetades elegantsete ja mineraalsete Chablis’ piirkonna valgete veinidega.

Toidusoovitused
Sügis on saagirikkaim aastaaeg ning miks mitte nautida B&G Passport sarja veine kodumaiste juur- ja puuviljadega.
Ahjuliha ja värskete kartulite juurde sobib mõnus punane B&G Bordeaux’ vein, mis on klassikaline segu Cabernet Sauvignonist ja Merlot’ marjast. Vein on hea marjasusega ning sobib seltskonnas nautimiseks.
Värske kala eelistab enda kõrval tunda mineraalset ja head hapet, kuid samas maitseid, mis toovad esile kala värskuse. Hea soovitus on B&G Chablis kogu oma värskuses.
B&G Vouvray on Chenin Blancist valmistatud mesine poolmagus vein Loire’i orust. Veini magusust tasakaalustab meie happeline Eesti õun, seega suurepärane dessert B&G Vouvray’ juurde on ahjuõun või kodune õunakook.

Soovin kõigile ilusat sügist!

Joogiekspert
Hannes Aedla

Tagasi

Eesti joogikultuuris on hakatud eelistama kvaliteetseid maitseid

Alkoholivabade kokteilide raamatuesitlus Butterfly Lounge'is

Eestlaste tarbimisharjumused on viimastel aastatel muutunud ning üha enam valitakse oma klaasi kvaliteetseid tooteid ja maitseid. Näiteks šampanjade müük on kasvanud koguni viiendiku võrra, selgus AS Prike müüginumbritest.

Prike müügidirektori Imre Avalo hinnangul on alkoholiturg küll tervikuna langemas, kuid oluline on märgata, et tarbimine on vähenenud just odavama alkoholi arvelt. Kasvutrende on näha kvaliteetsemate ja rahvusvaheliselt tuntumate toodete kategooriates.

„Võib julgelt väita, et tarbija on teadlikum kui kunagi varem ja valikud langetatakse üha enam kvaliteetsete jookide kasuks,“ kinnitas Avalo.

Kui vaadata eestimaalaste eelistusi kategooriate kaupa, joonistuvad Prike joogiekspert Hannes Aedla hinnangul välja mitmed huvitavad tendentsid. „Värske, mõnusalt mõrkjas ja tsitruselise järelmaitsega – nii võiks kirjeldada lühidalt üht head džinni toonikuga, mis vana klassikuna on tagasi võitmas kindlat kohta meie eelistustes,“ ütles Aedla, kelle sõnu kinnitavad ka müüginumbrid. „Džinni müük on eelmise aastaga võrreldes kasvanud poole võrra,“ tõdes Prike müügidirektor Imre Avalo.

Huvitavana võib välja tuua Eesti vanima endiselt valmistatava likööri Kristallkümmeli müügi hüppelise tõusu. „Eestimaalane pole unustanud kodumaised erilisi maitseid, mis näiteks Kristallkümmeli näol üha enam tarbija ostukorvi jõuavad. Olgu see siis kingituseks väliskülalisele või enesele pidulikel puhkudel nautlemiseks,“ selgitas Prike müügidirektor.

Hannes Aedla hinnangul on joogikultuur Eestis kiirelt arenenud ning selle märksõnaks on mitmekesisus. „Aperitiivi ja tervitusjoogina on populaarsed vahuveinid, näiteks prosecco,“ sõnas Aedla.

Imre Avalo näitlikustas, et vahuveinide, eriti just prosecco müük on eelmise aasta esimese kuue kuuga võrreldes kasvanud 30% ja šampanja müük 20% võrra. „Šampanjade müügi kasv kinnitab, et üha enam valib tarbija premium-jooke, samuti on tekkinud reaalne huvi vintage-kategooria vastu,“ tunnustas Avalo tarbijaid joogikultuuri arengu suundi kirjeldades.

Dessertidena on lisaks klassikalisele konjakile hakatud otsima uusi elamusi läbi luksuslike rummide, viski ja kangestatud veinide. „Viskide hulgas on näha 25% müügi kasvu ning klientidega on kõne all eriti Single Malt viskid, mis on selge signaal tarbijate teadlikkuse kasvust selles kategoorias,“ täpsustas Avalo.

Tagasi

World Class baarmenite võistlusel tehti ajalugu

Sel aastal võitis prantslanna Jennifer Le Nechet, olles ka võistluse ajaloos esimene naine, kes on World Classil võitjaks tulnud. Maailma parima baarmeni tiitlile võistelnud eestlane Regeri Zoo seekord lõppfinaali ei jõudnud.

Võistlusel vapralt esinenud Meat Market Cocktail Bari baarmen Regeri Zoo sõnul oli võistlus maailmaklassiline ja andis hindamatu kogemuse, kuigi ta finaalis 12 parima hulka ei jõudnud. “Kõige huvitavam ja raskem samal ajal oli serveerida kohtunikele, kes on kokteilimaailma täielikud ikoonid ja legendid. Kõik see spontaansus, mis juhtub kohapeal ja milleks ette valmistada on praktiliselt võimatu, ongi selle ameti võlu ja näitas täpselt mulle, millises arengustaadiumis mina olen.” Zoo võistles kokku neljas voorus. Näiteks voorus “Before & after” pidi ta valmistama ühe ennelõunase ja pärastlõunase kokteili. Lisaks tuli oma loovus tööle panna Tanqueray 10 gini baasil kokteilide valmistamises ning pimedegusteerimise käigus ära tunda ühelinnase viski.

Prike World Class Eesti korraldaja Andrei Kazakovi sõnul läks Regeril üldiselt väga hästi. “Ta oli küll natuke närvis, aga oli tore vaadata kuidas ta sellega laval hakkama saab ja ennast kokku võttis.” Kazakov lisas, et nii kohtunikud kui ka publik kiitsid Regeri kokteile ja olid nendega üldiselt väga rahul. “Kahjuks oli esinemisel paar tehnilist viga. Vaatamata sellele tean, et Regeri on üks parimaid Eesti baarmene ja loodan, et see üritus mõjutab tema arenemist väga positiivselt.”

Võistluse võitis Jennifer Le Nechet, kellel tuli võitmiseks finaalis muuhulgas rajada 24 tunni jooksul pop-up baar. Järgneva aasta jooksul reisib võitja Diageo Reserve brändisaadikuna mööda maailma ringi, osaledes kohtunikuna erinevatel võistlustel. Järgmisel aastal toimub võistluse finaal Mehhikos.

World Class on rahvusvaheline baarmenite võistlus, kus igal aastal võistleb mitukümmend maailma parimat baarmeni, kes on tulnud võitjaks oma kodumaa kohalikel võistlustel.

Rahvusvaheline võistlus toimub alates 2009. aastast.

Toimus 2016. aastal esimest korda ka Eestis.

Eesti esindaja valiti välja 16. juunil toimuval World Class Estonia finaalis.

Eestist osales kohalikul võistlusel 27 baarmeni ja 21 restorani, baari Tallinnast, Tartust ja Pärnust ja Võrust

Võistluse korraldaja Eestis on Baltikumi suurim maailma juhtivaid joogibrände esindav müügi- ja turundusettevõte Prike. Võistlusel kasutatakse Diageo Reserve tooteid.

Tagasi

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.