Eesti vanim endiselt valmistatav liköör Kristallkümmel tähistab mõne aasta pärast oma 150. sünniaastat. Nende 150 pudelis loksutud aasta jooksul on tulnud üle elada nõukogude võim, Kännu Kukk ja ka uuestisünd. Ees ootab suur tulevik.
Veendunult võib öelda, et kõik Eesti inimesed on mingil ajal oma elus käes hoidnud suhkrukristallilise põhjaga pudelit ning imetlenud selle esteetilist ilu. Pitsi on seda köömnelikööri aga valanud vähesed ja kokteile on sellest kangest joogist valmistanud ainult üksikud. Kahjuks on üks hea Eesti asi, mis kannab häid minevikutraditsioone, jäänud peitu uue elu kultuurkihi alla. Kristallkümmel olekski võinud ajalooks jääda, kui entusiast Ago Tamm ei oleks 1990-ndatel alkoholipoodi pidades saanud inspiratsiooni, et nõukogude ajal väljasurnud jooki taaselustada.
„Nõukaaja tulekuga kaotati meil siin ära kõik, mis ipoodi pidasin, tuldi minult pidevalt Kännu Kuke pudelit silitades küsima, et ega Kristallkümlit pole taastootma hakatud. Ühel hetkel sai neid küsijaid nii palju, et mõtlesin katsetada, kas oleks võimalik jook ajaloost uuesti ellu äratada,” mainib Tamm.
Kuus aastat tööd ja sadu katseleotiseid
Koostöös Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi juhataja professor Raivo Vokiga sai katsetuste tulemusel loodud mõned retseptid ja nende alusel ka esimesed uue Eesti aja kümlitõmmised. Kuna ühtegi originaalretsepti alles ei olnud, lennati suhteliselt tundmatutel aladel. Kinnituse, et tegemist on õige joogiga, sai Tamm siis, kui andis seda oma poes kümlit otsinud inimestele maitsta.
„Mäletan selgelt, kuidas prouadel läksid silmad märjaks, kui nad meie kümlit maitsesid. Nad küsisid silmad suured peas, et „kas see on tõesti see sama vana hea kümmel, mida lapsepõlves sai joodud”. Jook osteti mul kohe käest ära, olgugi et need eksperimentaalmahud olid äärmiselt kallid,” mainib Tamm.
Edasi kulus Tammel kümeli taasloomiseks kuus aastat ja esimene müügiks mõeldud pudel tuli tootmisest 2001. aastal. Sellest ajast peale on muutunud pudeli sildikujundus ja vaheaastatel ka pudel, kuid jook ise on jäänud truuks vanadele maitsetele.
„Tegin enne selle viimase ja õige maitse saamiseks kümneid kui mitte sadu katsetõmmiseid. Uurisin kuidas kristall kasvab ning millistel temperatuuridel on vaja seda jooki kokku segada. Ütlen ausalt, et ka praegu on tegemist täielikult käsitööga. Paljuski on selle joogi ülesehitamine ja taaselustamine tulnud pere ning muu elu kõrvalt,” mainib Tamm.
Vähjasöömise kõrvale ja terviseturgutuseks
Kristallkümmel on naturaalne köömneliköör, mida valmistatakse ainult kolmest osisest: köömneseemnetest, alkoholist ja suhkrust. Kümmel valmib ligikaudu viie nädala jooksul pideval jälgimisel. Selle aja jooksul kasvab kümli pudeli põhja ka selle joogi visiitkaart ehk kaunid suhkrukristallid.
Köömneleotist kasutati Lääne-Euroopa kloostrites juba 11. sajandil, kuid liköörina sai jook tuntuks 500 aastat hiljem Hollandis. Köömnelikööri võeti kaasa jahiretkedele ja merele, joodi vähitoitude kõrvale ning tarvitati üks-kaks pitsi päevas, mis tekitas hea enesetunde ja soodustas seedimist.
Teadaolevalt valmistas kristallkümlit A. W. Werncke juba 1870. aastal Viljandis. Kokku valmistati seitset sorti kümlit − näiteks vähjakümlit või -köömlit, Bürgerkümlit, Hamburgerkümlit ja Einfach Kümlit (st Lihtkümlit). Enne 1940. aastat oli Kristallkümmel tänu oma naturaalsusele, erilisele väljanägemisele ja maitsele Eesti üks eelistatuim jook.
„Pätsuajal” peeti sellest joogist väga lugu. See oli inimestel kapis külalistele pakkumiseks ja pidusöökidel tarvitamiseks. Hindki oli toona praegusega üsna sarnane – vanu hinnakirju uurides saab selgeks, et pindise kümlipudeli eest küsiti esimesel Eesti ajal kolm rubla, mis ümber arvutatult on ligilähedane 15−16-eurose hinnaga selvehallides.
„Kümmel oli peen jook ja igaühele seda ei pakutud. Isegi kui inimestel pudel likööriga kapis ootamas oli, pakuti seda ainult parimatele kaaslastele. Võis olla kindel, et kui kümmel lauale serveeriti, olid suhted lähedased ja soojad,” mainib Tamm
Kristallkümmel hoiab keha soojas ja seedimise korras
Kristallkümlil on üsna tugev ja vürtsine maitse, millele lisandub ka 45%-ne alkoholi kähestav mõju. Samal ajal hoiab aga magusus suu hellana ning kokku tekitabki kümli joomine täiesti unikaalse sensatsiooni – ihu läheb soojaks, suu õhkab ja pea vajub kergesse vinesse. Kristallkümli tarvitamisel on palju nippe. Loomulikult saab seda juua puhtalt, pika jalaga klaasist ja näiteks aperitiiviks või digestiiviks õhtusöögil. Kange naps sobib hästi ka kokteilide valmistamiseks.
Tamme sõnul saab kümlit kasutada paljudes kokteilides mõne muu alkoholi asendajana, kuid parima tulemuse annab lihtne segamine mahlaga. „Parim segujook tuleb, kui segada üks-ühele kokku külm kümmel ja külm värskelt pressitud greibimahl. Sobib ka sidrunimahl. Happeline mahl lahustab väga hästi likööri magusust ja jooki saab nautida pika aja jooksul. Jääd ma ei soovitaks lisada, küll aga jahutada joogid enne segamist,” õpetab Tamm kokteili segama.
Kui aga rääkida toitudest, siis on ajalooline jook eriti hinnatud pärast rikkalikku õhtusööki, sest köömneleotis soodustab seedimist. Toitudest sobib Kristallkümmel kokku eestlaste jaoks traditsiooniliste külmade kalaroogadega nagu heeringas ja külmsuitsulõhe. Harvad pole ka juhud, kui seda jooki serveeritakse magustoidu kõrvale.
Suhkrumaks lööb jalad alt
Argiste asjade juurde naastes on Ago Tammel ka väikene mure. See mure on kavandatava suhkrumaksu pärast, mis lööb käsitööettevõtet üsna rängalt. Arvestades et Kristallkümmel on suuremas osas suhkrust valmistatud, tõstab selline riigi käitumine nii tooraine kui ka lõpptoote hinda.
„Kuna käsitööna valmiva joogi puhul ei ole tegu väga odava joogiga, on hirm, et kümmel muutub veelgi rariteetsemaks valikuks alkoholi leti ees seisjate hulgas või toiduga sobitajate leeris. Samas, see, kes on maitsnud meie jooki, pöördub alati tagasi. Küsimus on nüüd selles, et kas neid vanast ajast selle joogi maitset mäletavaid inimesi on veel alles ja kuidas võtavad Kristallkümli vastu nooremad joojad,” räägib Tamm.
Koos edasimüüjatega on Kristallkümmel liikunud ka piiride taha ja seal on see väga hästi vastu võetud. Samuti on see jook tänu oma efektsele välimusele väga hinnatud ka turistide seas. Tamm teab aga lugusid, kus pudelilt ei ole korkigi maha võetud, kuid jooki uudistatakse nagu kunstiteost läbi klaasi.
