Uue aasta pidustuste lähenedes hakkavad perenaised muretsema, kuidas peolaud katta võimalikult glamuurselt ja külluslikult. Mõistagi ei saa hea söök jääda hea joogita.

Suurimaks mureks on valida just see õige šampus, šampanja või vahuvein, mida saaks aastavahetuse tipphetkel uhkusega avada. Oma teadmisi sellel alal jagab sommeljee Hannes Aedla.

Millised on Teie soovitused eelpool kirjeldatud olukorra puhuks ja millised on olnud viimase aja trendid šampanja joojate seas?

Kindlasti on minu jaoks uus aasta ja vana saatmine märgilise tähendusega ning minu aastavahetuse kindel kaaslane on šampanja, just see ikka, mis pärineb Champagne`st Prantsusmaal. Šampus on kahjuks meil selline käibel olev lühend vahuveinist, mis on natuke väär ja ei peegelda vahuveini imelist maailma. Šampanja, Cava, Prosecco, need kõik ja paljud veel on seotud päritoluga ja on olemas kindlad piirkonnad oma traditsioonide, stiilide ja valmistamismeetoditega. Seda tuleb austada, sest nende nimede taga on palju inimeste tööd, aega ja teadmisi ning minu jaoks on hea vahuveini valmistamine kunst.

Šampanja ei ole ammu enam ainult tervituseks või tähistamiseks, vaid terve piduliku söömaaja kaaslane ja fantastilise auraga jook, mida on armastanud nii kuningad, filmistaarid ja mis salata, ta on võitnud ka minu südame.

Tervituseks soovitaks värske, kerge ja kuivema stiiliga šampanjat, mis on ilus algus kogu pidulikule õhtule ja on aperatiivina tänuväärselt meeliülendav. Pean mainima, et magnum mudel (1,5 liitrit) on eriti uhke ja ka erineva maitsega kui tavapudel, sest suurem pudel areneb erinevalt. Kui on soov nautida midagi erilist, nagu aastakäigušampanjat ja vanemaid aastakäike, siis andke talle aega avanemiseks, võtke aega kogu selle maitsebuketi nautimiseks nagu parimat veini. Trend on saada pidulikku ja külluslikku naudingut ja šampanja oma mitmekesisuses on selle parim kehastus.

Šampanja on ka erakordselt tänuväärne jook toiduga sobitamiseks. Siiamaani on tuntuim šampanja ja kalamarja sümbioos, mis on pisut iganenud. Kas saate välja tuua, millist toitu erinevad šampanjad endale tänapäeval paariliseks valiksid?

Minu parimad elamused toidu sobivusel on just olnud šampanjaga. Tahaks julgustada just proovima uusi ja põnevaid kooslusi. Sushi, mereannid kogu oma mitmekesisuses, vegantoidud ning ka linnuliha ja punane liha.

Eelroad, pearoad ja desserdid, neid kõiki annab sobitada šampanjamaailma värskete ja võimsate maitsetega. Näiteks rose šampanjade imeline võime olla kaaslaseks väga paljudele linnuliha ja punase liha roogadele. Aastakäigu šampanjade täidlus ja jõulisus mereandide ja koorikloomadega. Magusamate šampanjade imeline kooslus jäätiste ja sorbeedega. Neid võimalusi on palju.

Tuleks ehk järgida roa iseloomu ja tugevust ning selle järgi valida ka tugevam või täidlasem šampanja. Näiteks imeline on aastakäigu rose ja šmooritud küülik või kerge marjase kastmega pardi rind. Kammkarbid või tiigerkrevetid jõulisema ja täidlasema šampanja juurde on fantastiline just mineraalsuse ja mere värske noodi rõhutamine läbi mullide värskendava elamuse. Neid näiteid on palju.

Kokteilimaailm on väga lai ja mitmekesine. On olemas kokteile, mida vaid üks baarmen kogu maailmas valmistada oskab. Aga on ka jooke, mida võiksid osata valmistada kõik, kes vähegi peavad lugu kokteilikultuurist. Prike World Class Brand Ambassador Andrei Kazakov kirjutab neljast populaarsest kokteilist, nende saamisloost ning jagab juhiseid nende valmistamiseks.

Džinn toonikuga

Džinn toonikuga on kindlasti üks populaarsemaid kokteile tänapäeva baarimaastikul. See on lihtne, mitmekülgne ja sobib igas olukorras – aperitiivina, toidu kõrvale, desserdi asemele, aga ka niisama nautimiseks väikeses hubases baaris, kodus või tantsupõrandal. Selle kokteili juures tuleb erilist tähelepanu pöörata detailidele, et valmiv jook oleks täiuslik.

Esimene samm on õige klaasi valik. Ei saaks öelda, et kõrge highball-tüüpi klaas selle kokteili jaoks vale oleks. Vaadates aga viimase aja trende, soovitan kasutada coppa, burgundia või muud punase veini pokaali. Esiteks, näeb see punase veini pokaalis väga ilus ja efektne välja ning teiseks, veinipokaal toob paremini esile kokteili aroomid.

Koostisosad. Alati on parem minna kindla peale ja kasutada kvaliteetset džinni. Suur viga, mida pärast džinni valikut tehakse on see, et toonikule suurt tähelepanu ei pöörata ning võetakse esimene ettejuhtuv. Kuna toonik moodustab suurema osa kokteilist, tuleks kasutada kvaliteetset väikeses klaaspudelis toonikut. Suures pudelis toonik sobib juhul, kui see kasutatakse koheselt täies mahus ära. Aegamööda suurt pudelit järjest avades kaovad sealt gaasid, mis muudavad kokteili maitset ja olemust.

Kokteili kaunistus peab alati värske olema. Kui näiteks laim on kergelt kuivanud ja ääred hakkavad pruunikaks muutuma, jätke pigem kokteil kaunistamata. Varuge kindlasti palju jääd. Joogis, mida serveeritakse jääga, peab klaas jääd ääreni täis olema, nii satub kokteili vähem sulanud vett ja jook on alati värske ja külm

Retsept:
4 cl Tanqueray gin
Fever Tree Indian Tonic
Laim
Pane coppa klaas ääreni jääd täis, lisa džinn ja toonik, kaunista laimiga, sega rahulikult läbi.

Whiskey Sour

Whiskey Sour on tehniliselt küll keerulisem kokteil kodus valmistamiseks, aga tulemus on seda väärt ning komponendid on väga lihtsad ja kättesaadavad.

Whiskey Souri kokteili eelkäijateks võiks pidada Briti meremeeste katsetusi võitlemisel skorbuudi vastu. Et laialt levinud haiguse vastu võidelda, otsustasid meresõitjad segada laimi- ja sidrunimahla lahja õlle või grokkiga. Nende jookidega suutsid meremehed lahendada kaks probleemi korraga – piirati tõve levikut ning muudeti pikad merereisid meeleolukamaks.

Tänapäeva populaarse Whiskey Souri retsept pärineb Jerry Thomase 1862. aastal ilmunud raamatust „How to Mix Drinks or the Bon-Vivant’s Companion“. Ainus vahe toonase retseptiga on see, et ajalooliselt on kokteili serveeritud veinipokaalis, kuid nüüd soovitatakse kasutada näiteks viskiklaasi.

Retsept:
4 cl Bulleit bourbon
2 cl värskelt pressitud sidrunimahla
2 cl suhkrusiirupit (lahustada 1 osa valget suhkrut 1 osas vees)
1 munavalge
Pane kõik komponendid sheikerisse, raputa korralikult ilma jääta, lisa sheikerisse jää, raputa veel kord. Serveeri jääga näiteks viskiklaasis.

Margarita

Margarita – väga lihtne, maitsev, värske ja intensiivne – just nagu üks mehhikopärane suudlus olema peab.

Tekiilapõhise kokteilina on selle joogi kohta inimestel palju eelarvamusi, mis on tingitud negatiivsetest kogemustest tekiilaga. Kasuta Margaritas kvaliteetset 100% agaavist tehtud tekiilat, mis tõsi, võib olla küll natukene kulukam, kuid muudab kogemuse kindlasti positiivseks.

Klassikaliselt on Margaritas kasutatud apelsinilikööri, meil kasutatakse enam aga suhkrusiirupit. Mehhiko kohalikud baarid ei taha tihtilugu Margarita hinda kõrgeks ajada ning imporditava apelsinilikööri asemel lisavad nad kokteilile hoopis topeltkoguse tekiilat.

Retsept:
2 osa Don Julio Blanco
1 osa värskelt pressitud laimimahla
1 osa agaavisiirupit (või suhkrusiirupit)
Pane kõik komponendid sheikerisse, lisa jääd, raputa korralikult. Serveeri margarita, coupe või kokteiliklaasis ilma jääta. Klaasi peale valmista soolaäär, kaunista laimisektoriga.

Negroni

See tõeliselt legendaarne kokteil on suurepärane aperitiiv, mis pärineb eelmise sajandi algusest. Inimesed üle maailma armastavad Negronit, kuna seda on väga lihtne valmistada ning jook on mitmekülgne ja kauakestva maitsega. Kokteilisõpradel, kes pole harjunud kange alkoholi mõru maitsega, võib seda olla keeruline nautida, kuid igaüks saab kokteili kohendada enda maitse järgi.

Kokteili sünnilugu ulatub tagasi 1919. aastasse, mil ühes Firenze kohvikus soovis klient tavapärast Americano kokteili (Campari, magus vermut ja soodavesi) kangemas võtmes tellida. Baarmen asendas soodavee džinniga ning nii sündiski Negroni.

Tänapäeval on see kokteil justkui iidol. Gary Regan, baarimaastiku tuntud kirjanik, kirjutas Negronist terve raamatu. Igal aastal toimub juunikuus Negroni Week, mille raames kogutakse raha heategevuseks. Iga baar, mis algatusel osaleb, annetab teatud osa Negroni müügilt saadut tulu heategevuseks. Annetuste saaja valib iga baar kohalikul tasandil ise. 2016. aastal osales Negroni Weekil üle 6000 baari üle maailma.

Retsept:
1 osa Tanqueray 10
1 osa Antica Formula
1 osa Campari bitter
Täida viskiklaas jääga ning sega komponendid. Lisa kaunistuseks apelsinikoor.

Napsimaailm muutub viimastel aastatel väga kiiresti. Aina enam pannakse rõhku kokteilide ja toidu sobitamisele, restoranidesse tulevad aina enam veinikaartide kõrvale eraldi menüüd ka õllele ja kohvile, kohalik turg elab uute õllemaitsete pidevas ootuses. Mida oleks aga oodata selles arengus veel 2017. aastalt?

Eesti ühe pikemaajalise alkoholiimportööri Prike juht Lauri Põldemaa mõtles teemad läbi ning jagas Maitsed.ee lugejatega oma nägemust järgmise aasta-paari trendidest joogimaailmas:

• Meil hakkab jõudma kätte see aeg, kui inimesed hakkavad aina enam jooma vähem aga paremini ehk siis inimesed väärtustavad kvaliteeti ning on nõus loobuma mahust alkoholi tarbimisel. See pole muidugi ainult kinni selles, et inimesed on muutunud targemaks või haritumaks kokteilide ja joogimaailma osas, vaid siin aitab ka riik oma poliitikaga üsna tugevalt kaasa. Kuna aktsiisitõus muudab alkoholi kallimaks, minnakse üle parematele brändidele – kulutatakse ikka sama summa, kuid juuakse seetõttu vähem, et ostetakse kallimaid jooke.
• Suured trendid tulevad ikka suurlinnadest – London, Tokyo, New York – ning jõuavad Eestisse selgelt viibega. Kokteilid tulevad tugevalt peale ning inimesed on nõus kulutama, et kokteilis oleks ka kvaliteetne alkohol. Samas on heas kokteilis napsi osakaal üsna väikene ning trend on tugevalt nüüd selle poole, et ka need lisandid kokteilis peavad olema kvaliteetsed. Piltlikult öeldes, kui oled ostnud hea džinni siis sinna enam “balloonist” tulevad toonikut ei taha peale valada, vaid võtad käsitöötoonikut.
• Trend on ka see, et muutuvad need kategooriad mida juuakse. Viin on alati olnud meil tarbimiselt kõrgel kohal. Džinni puhul on veider see, et trend on tõusev, kuid kasvab kallimate brändide ostmine. Odavamad brändid müüvad poes ikka samamoodi, HoReCa sektoris aga kasvab see premium-džinni ostmine jõudsalt. Samas on meie džinnibuum – mis mujal maailmas hakkab langema – pigem selline käsitööõllebuumi moodi – palju juuakse, kuid inimene pole brändilojaalne vaid tahab proovida kõiki erinevaid. Rumm on hetkel selgelt möödanik. Viskid aga on siiani härrasmeeste ja hallpeade jook.
• Käsitööõllede osas jätkub buum nii Eesti kui mujal ning kange alkoholi tootjad ja eksperdid arvavad, et see ideoloogia hakkab ka aina enam liikuma kange alkoholi turule. See tähendab, et hakkab aina enam tekkima väikesed tootjaid ning klient ootabki neid ja pigem loobub suurtootjast. Viski poolelt on hetkel äärmiselt suur trend Jaapani viskide tarbimine näiteks, nende kvaliteet on hea ja nad on uudsed.
• Eelnevast tulenevalt on ka suured tootjad hakanud vaatama oma äri käsitöötootjate loogika aluselt: aina enam tuuakse turule mitte ainult turunduslikult uute toodetega vaid ka sisuliselt katsetatakse palju ja valmistatakse väikese koguselisi ehk small batch tooteid. Muidu jäädaks turust maha ning nagu mainisin – klient ootab seda unikaalset ja uut väiketoodet.
• Paljud trendid on ka äärmiselt lokaalsed geograafiliselt: USAs oli just mõne aasta pikkune maitseviinade trend (popcorn’i, peekoni, kummikommi jne. maitseviinad), mis jõuab lainega ka Euroopasse. Trend on ka see, et paljud joogid ei jõua baarist kaugemale ning nad koju joomiseks ei jõua.
• Veel üks kindel trend on see, et Eestis on baarmenist saamas kutsumus ning noored baarmenid on hingelt joogisegajad, mitte sattunud seda tööd tegema. Nende suurim voorus on see, et kui nemad sulle joogi segavad, siis sa tahad seda juua veel ja veel. Koos baarmenidega saab vaid kokteilikultuuri arendada ning läbi selle siis ka jooke müüa. See sümbioos on selgelt tsementeerumas. Enam ei ole oluline, et sul on logod väljas baarides, vaid peab olema kvaliteetne baarmen, kes oskab jooki segada ja müüa.
• Täna on Eestis alkoholi tarbimine suhtes 90/10 ehk siis 90 protsenti juuakse kodus, 10 protsenti baarides. See on muutumas, kuid väga erinevalt olenedes, mis joogist on jutt. Kallimad joogid hakkavad baaris kõik trendima, kuna soovitakse kvaliteeti, madalama hinnaga jookide osas jääb kodus joomine ikka suurema osakaaluga.
• Järgmisel aastal õlu hoiab oma müügimahte, kuid kange alkohol on languses. Siin on oma osa sellel, et soomlane ostab vähem, kuid peaasjalikult kuna aina enam kärakamüüki kolib Lätti.

Intervjuu: Maitsed.ee

Ühe väljapeetud ja õnnestunud söömaja juurde kuuluvad lisaks eel- ja pearoale ning magustoidule ka joogikäigud aperitiiv ja digestiiv. Aperitiiv alustab õhtusööki ning digestiiv lõpetab selle.

Aperitiivi tähtsust söömaja juures ei tasu alahinnata, sest see määrab sageli kogu õhtusöögi tooni. Sõna «aperitiiv» tuleb prantsuse keele sõnast apéritif, mis omakorda pärineb ladinakeelsest sõnast aperire – «avama». Minu hinnangul on see väga tabav, sest just aperitiiviga tervitab võõrustaja oma külalisi ja sõpru, ning annab neile mõnusa võimaluse end häälestada pidulikuks koosviibimiseks.

Pika ajalooga esimene joogikäik

Aperitiivi kasutamist on esmakordselt mainitud 5. sajandil, kuid märgilise tähenduse andis sellele Antonio Carpano 1796. aastal, valmistades esimese kaasaaegse vermuti. Selle kuulsa tootja parimad vermutid on ka meie turul saadaval ja kuuluvad kindlasti maailma parimate sekka. Hiljem hakati nägema aperitiivi kasulikkust ja nii kasvaski populaarsus alustada pidulikke söömaaegu eraldi joogikäiguga, mille juurde pakuti ka väike suupiste ehk amuse-bouche.

Bastioni ja Moët & Chandon erikollektsiooni idee sai alguse, kui tuntud rõivabränd Bastion soovis aastalõpuks osa oma kollektsioonist teha tõeliselt pidulikus ja elegantses võtmes. Samuti oli soov kaasata endaga mõni teine tuntud bränd, kes kannab samu väärtushinnanguid ja teab, mida on vaja üheks eriliseks peoks. Väljavalituks osutus šampanjabränd Moët & Chandon, kes ei puudu üheltki suurejooneliselt koosviibimiselt.

Šampanja mullidest ja toonist inspireeritud kollektsioon laseb naisel end tunda tõelise peo kuningannana – helged, sillerdavad ja sädelevad kangad ei jää märkamatuks üheski ruumis. Bastioni ja Moët & Chandon erikollektsioonist leiab iga naine endale sobiva kleidi või komplekti, millega jõulu- ja aastavahetuse perioodil mitmeid pidusid väisata. Moët & Chandoni mullid ja Bastioni šampanjast inspireeritud kollektsioon muudab kogu peohooaja eriliselt glamuurseks!

Kogu kollektsiooniga saab tutvuda Bastioni e-poes:

https://bastion.andmorefashion.com/kollektsioon/uut-olulist/moet-chandon-erikollektsioon.html

Meil on suur rõõm teatada, et Prike viskide portfell on leidnud täiendust uue toote näol- Johnnie Walker Blenders’ Batch Red Rye Finish!

Kuu aega tagasi Miamis toimunud maailma parimal kokteilivõistlusel World Class planeedi tippudega rinda pistnud Tartus asuva Meat Market Cocktail Bar’i baarmen Regeri Zoo muutus võistlusest tulenevalt palju kiiremini jalul mõtlevaks inimeseks ning sai tõuke kodus Tartus kohalikku kokteilistagnatsiooni murdma hakata.

“Võistlus Miamis oli maksimaalne. Ma ei ole iial midagi nii head ja uudset kogenud – nii palju erinevaid kokteile, nii palju uusi kontakte, nii palju uusi maitseid. Enda esitlusega olen üsna rahul ning Hollandis toimunud treeninglaager ehk boot camp andis tõuke ja inspiratsiooni. Oleks tahtnud et treeninglaager oleks olnud veel varem, oleks saanud veel rohkem valmistada ette oma esitlust. Lõpuks avastasingi, et aega jäi esitluse teatraalsema poole lihvimiseks lihtsalt liiga väheks. Näiteks selleks, et arendada välja detailid oma kavas või selleks, et kava veel rohkelt läbi harjutada. Nüüd oskan teistele anda juhiseid, et detailid on sedalaadi suurtel võistlustel äärmiselt olulised,” mainib Zoo.

World Class on rahvusvaheline baarmenite võistlus, kus igal aastal võistleb mitukümmend maailma parimat baarmeni, kes on tulnud võitjaks oma kodumaa kohalikel võistlustel. World Classi peetakse maailma olulisemaks kokteilivõistluseks, kuna just see võistlus paiskab maailma uusi joogitrende, uusi tooraineid ja mõtteviise. Rahvusvaheline võistlus World Class toimub alates 2009. aastast maailma suurima alkoholitootja Diageo rahastusel.

World Class eelvõistlus toimus 2016. aastal esimest korda ka Eestis. Eesti esindaja valiti välja 16. juunil toimuval World Class Estonia finaalis. Eestist osales kohalikul võistlusel 27 baarmeni ja 21 restorani, baari Tallinnast, Tartust ja Pärnust ja Võrust. Eesti eelvooru võitnud Zoo aga Miami suures finaalis maailma 12 parima baarmeni hulka ei pääsenud.

“Õppisin selle võistlusega, kuidas aega mitte raisata ning kuidas kohapeal – võistluse ajalgi – asju välja mõelda, seda ka siis kui kaamera on sinule keeratud ning 15 minutit võistlus on alanud. Aga kõige olulisem, mida ma sain sellelt võistluselt on oskus enda aega ja tööd mobiliseerida. Näiteks mõtlesin ma World Classiks valmistudes 2 nädala jooksul välja 14 uut joogikontseptsiooni. See on jook nädalas. Ma olen oma loomuselt suur aja raiskaja ja lihtsalt oleskleja, aga nüüd tean, et kui on vaja, siis suudan äärmiselt efektiivselt oma tööd teha,” lisas Zoo.

Tartusse kohalikku kokteilistagnatsiooni murdma

“Kui ma teeksin ülejäänud aasta tööd isegi vaid 30% võimsusega sellest, mis ma tegin võistluseks valmistudes, oleks taevas vaid piiriks kuhu jõuda,” nendib Zoo seda koormust, milles on ta viimased kuud elanud.

Võistlused, eriti nii kõrge taseme ja laia põhjaga võistlused, pakuvad lisaks kuulsusele ja kontaktidele baarmenidele ka palju inspiratsiooni, uusi ideid, maitseid ja mõtteid, kuidas oma tööd hiljem paremini teha. Zoo sõnul oli temale suurimaks üllatuseks, kõige uuemaks maitseks või lisandiks kokteilis, mille siit võistluselt avastas külmpruulitud ehk cold brew mate-tee.

“See oli minu jaoks uudne mõte, külma teed kokteilis kasutada. Näiteks rummikokteilis. Samas ma tegin ka ülipalju pilte ja videoid siin serveeritud jookidest ning kirjutasin koostisaineid palju üles, et see inspiratsioon ja tarkus, mis siin tekkisid ikka Eestini talletada. Seda kõike hakkan pimedas ja külmas Eestis talvel vaikselt seedima ja katsetama. Inspiratsioon, mida ma Miamist sain oli tugevaim selles vallas, et kasutada ära Eesti enda maitseid – marju, vilju, ürte jne. Näiteks õunad. Teeme neist püreed ja tõmmiseid ning saame sellega pikendada meie suve ja sügist kokteilides ka talvel ja kevadel,” leiab Zoo.

Tartusse tagasi minnes, tööle minnes, teeb Zoo tänu võistlusele teisiti kindlasti seda, et hakkab vaikselt muutma enda kokteilivalikut kohalikumaks.

“Kohalikumaks just kontseptsioonide ja koostisosade valikus. Ma ei pane enam valikusse Tom Collinsit või tavalist džinn toonikut või negronit. Võtan need joogid lahti ja teen Tartule omaseks. Vaja on Tartus olev üsna tugev gastronoomne ja kokteiliteemaline stagnatsioon murda. Ning seda ehk saab teha läbi kodumaiste maitsete,” lisab baarmen.

Teine asi, mis on vaja teha teisiti on keskenduda aina rohkem teenuse kvaliteedile, sellele, et olla oma külalistega võimalikult lahke, mõnus ja sõbralik. “Enamasti ei ole vahet, mis jooki me serveerime, ainus mis meelde jääb on see, mis tunde tekitas kõrtsis või baaris käimine,” lisab Zoo.

Aktsiaselts Prike missiooniks on arendada Eestis joogikultuuri, mille üheks osaks on ka veinikultuur. Selle jumalate joogiga tutvumine ei alga sugugi pudeli avamisest, vaid kaugemalt, veinipiirkonna ajaloost ja traditsioonidest, ning alati on igal veinil ka oma lugu jutustada. Joogiekspert Hannes Aedla kinnitab, et vein on elus ja muudab maitset vastavalt seltskonna meeleolule, ning tutvustab veinimaailma lähemalt.

Kui kaua te olete veinidega tegelenud?

Olen lõpetanud sommeljeekooli, olen sommeljeetasemega ekspert ning veinidega tegelenud 10 aastat. Alkoholiga üldisemalt viimased 20 aastat, valdavalt restorani- ja hotelliäris.

Teie vastutate siis pigem eksklusiivsema valiku eest?

Minu ülesanne on pigem kliendile erilisi lahendusi leida, nii erakliendile kui ka koostööpartneritele. Tänapäeva inimesed otsivad oma nišši ja uusi elamusi, seega on parim võimalus konsulteerida inimesega, kes tunneb portfelli läbi ja lõhki ning annab parimad soovitused.

Millised on 2016. aasta veinitrendid?

Kui vaadata alkoholiturgu, siis veini osa kasvab, kange alkoholi osakaal samas langeb tänasel päeval. Inimesed on enda jaoks veinid avastanud, muutunud on tarbimiskultuur. Veini ei naudita eraldiseisvana, vaid otsitakse uusi lahendusi veini ja toitu sobitades. Otsitakse uusi põnevaid viinamarjasorte, tahetakse rohkem erinevate valmistamisviiside kohta teada ja mis seal salata, tervislikud eluviisid on toonud meile biodünaamilised veinid. Tänapäeval on veiniarmastaja laua lahutamatuks koostisosaks loomulikult vahuveinid. Trend vahuveini suunas on toonud täiesti uue lähenemisviisi — kui vanasti oli vahuveinil pigem tähistamismoment, siis tänasel päeval on see toidulaual nii erinevates situatsioonides kui ka erinevate söökide juures nii salati, pearoa, liha, kala kui ka desserdi juures.

Kas te oskate professionaalina öelda, kust on selline vahuveini menukus tulnud?

Me oleme mõnes mõttes õnnelikud, samas jälle õnnetud, sest meil viinamarjad ei kasva nii lihtsalt, kuid julged inimesed proovivad ka meil ägedaid veine teha, mis on superasi. Meile on jõudnud erinevate maade toidukultuur ja inimestele meeldib ka kodus süüa teha. Meil on tekkinud juurdepääs erinevatele toorainetele, saab teha fantastilisi toite ning nii on meile jõudnud ka uued joogitavad. Kui ma vaatan Prosecco tohutut tähelendu ja populaarsust, siis Eestis on kindlasti selle taga itaalia toidu populaarsus. Inimesed on vahuveinidesse hakanud suhtuma mõnusa kaasusena, seda on hakatud rohkem veinina võtma. Peaks mainima, et maaletoojad on samuti hakanud meile erinevatest põnevatest piirkondadest vahuveine tooma.

Kui me taasiseseisvumise algusaastatest mäletame Sovetskoje Shampanskojet ja ka magusad Asti veinid olid populaarsed, siis tänaseks on ikkagi Cava, Champagne, Prosecco jmt. Kõikvõimalikud ägedad lahendused on saadaval, inimestel on võimalus katsetada. Ärge unustage, tänapäeva inimene otsib oma nišši. Kui me vaatame, millised võimalused on noorematel, algajatel veinisõpradel minuga võrreldes, siis nemad on väga heas olukorras. Eestis on oluline ka see, et me pole seotud kindlate veinimaadega. Oma kogemustest võin öelda, et kui Eestit külastavad inimesed maadest, kus vein on väga tähtsal kohal, siis nad on üllatunud, kui suur valik on meil erinevaid veinimaid ja viinamarjasorte. Meil on selles suhtes äge stardipakett, millest võime alustada.

Kust tulevad Eestisse kõige ägedamad veinid?

Ikka meie oma inimeste kaudu, kes reisivad palju. Tänapäeval on palju erinevaid kauplusi, sealhulgas e-poed, ent ka supermarketid pakuvad laia valikut ja võimalust vein nii-öelda kaasa haarata, kui on vaja minna külla, väljasõidule või võtta midagi õhtusöögi kõrvale. Kui vaatame aga tulevikku, seda, kes meie maitseid kujundavad, pean silmas vinoteeke, restorane, sealhulgas toidukultuuri, siis paljud kohad püüavad anda inimestele lisaks söögi- ja jooginaudingule ka nägemust, et maitse ei koosne mitmest osast, vaid kõigist asjadest kokku. Meie restoranikultuuris on tervitatav näha, kuivõrd palju nähakse vaeva, et toidud ja veinid, kogu koha olemus ja teema läheksid ühte. Väga tänuväärne töö on ära tehtud, ja olles ise Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni liige, näen, et Eestis on väga popiks saanud sommeljeede kursused ja veiniteadmised. Kuna olen ise koolitaja, siis paljud helistavad ja tahavad veinimaailmast rohkem teada. Kõik see on viinud hoopis teistmoodi lähenemiseni.

Kui mõelda nii tavapoest veini ostva kliendi kui ka restoranikülastaja peale, siis millised on need brändid, millega kohe kindlasti ei eksi?

Uus-Meremaa Sauvignon Blanc on inimestel südames, fantastiline aperitiiv, mis sobib salatite juurde. Suurt comeback’i teeb Rieslingu viinamarjasort ja mitte enam klassikalise magusana, vaid kuiva Rieslinguna. Inimesed peavad ühe rohkem lugu asukohamaast, kust vein tuleb. Vana Maailma klassikalistest veinipiirkondadest pärit veinid on leidnud uue tee inimeste südamesse.

Kui me räägime Itaalia köögist, siis on hästi põnev, et Eestisse on hakanud tulema vanemaid kohalikke viinamarjasorte, eriti Lõuna-Itaaliast ja Sitsiiliast. Apuulia Primitivo on väga trendikas punane mari, mida kasutatakse koos erinevate roogadega, ja Rose’l on tohutu potentsiaal. Eesti on üks suurimaid Rose tarbijaid inimese kohta ning tänaseks on näha, et suhtumine Rose veinidesse on muutumas – paljud restoranid soovivad veinikaardis näha paljusid erinevaid Rose stiile. Rose d`Anjou, mis on moosisem, kompotisem, on levinum ja meeldib inimestele rohkem. Provence Rose on maailmas tõusev, tulevikku suunatud trend, mida hakatakse vaikselt avastama ja sellega harjuma – see on kuiv, karge, hea happelisuse ja kerge särtsakusega roosa vein, mis sobib hästi aperitiiviks ja toidu kõrvale. Üha enam ei nähta Rose’d pelgalt alternatiivina valgele ja punasele, vaid see esindab omaette maitset, mida sobitatakse õhtusöögil toitudega suurepärasel. Nii et tulevik on helge.

Me näeme, kui tähtsaks on saanud meie endi kodumaal valmistatud toit. Kui võimalik, tahame teada, kus kohast on pärit sibul, tomat või värske kartul – see trend kandub üle kõigele. Inimesed tahavad teada lugu, mis on selle veini taga, kust see tuleb ja millised on kaasas käivad traditsioonid. Sageli ollakse võlutud, et vein on erilisest kohast. See on koht, kus restoranid teevad veinikultuuri tutvustamisel ära suure töö koos traditsioonidega, mis on vastavas köögis olnud juba paarsada aastat. Itaalia pole ammu enam meie jaoks pelgalt pitsa või pasta, me oskame eristada hispaania kööki prantsuse omast, meil on kogemused, kus võetakse aasiapärased asjad ja püütakse seda eestipäraselt teha. Taoline lähenemine on viinud selleni, et inimesed tahavad, et veinid oleksid ägedad, autentsed ja oma looga. Traditsioonid ja kõik sellega seonduv on taas au sees, nii ka veinimaailmas.

Maitsed võivad muutuda – kuidas valida õige, kuidas lasta harjumuspärasest maitsest lahti?

Me kõik oleme maitsetes arenenud vastavalt eale ja kogemustele. Sageli jõuame tagasi sinna, kus alguses olime. Ei ole minulegi võõras mõni soodsam ja magusam vein. Veini puhul on kõige tähtsam seltskond ja mida parem on seltskond, seda parem on vein. Kui mulle on sõbrad külla tulemas, valin veini veelgi hoolsamalt, sest veini valides on parim asi minu jaoks jagamine!

Milline oleks veinivalimise ABC neile, kes veel ei tea, millist veini milliste roogade juurde valida?

Hakkaksin veidi rohkem algusest peale. Alustame klaasidega — ostke endale korralikud klaasid, sest klaasi kuju, suurus, olemus, see kõik on veini maitsmisel oluliseks saanud. Kui teil on hea klaas käes, siis muutub ka keskpärane vein paremaks. Kui teil on hea vein, aga pole korralikku klaasi, siis jääte ilma paljust, mida see vein võiks pakkuda.

Teiseks tuleks mõelda, kas tähtsam on vein või toit, ning siis saate aru, millest pihta hakata. Kui tahate mõnda traditsioonilist prantsuse, hispaania või itaalia rooga valmistada, siis juurde võiks valida kohalikku veini sealt, kust toit on pärit – nii saate suurepärase tulemuse. Kui räägime reeglitest, siis meie maitsed on subjektiivsed, aga mõned reeglid aitavad veine paremini mõista. Kui on soe tugeva maitsega toit, siis on ka vein tugeva maitsega. Sageli räägitakse, et veini peaks valima toorainepõhiselt, liha või kala juurde, aga me peaksime teadma, et mõnikord ei ole liha maitse sedavõrd domineeriv kui kastme oma. Näiteks pardifilee puhul määrab kaste palju maitseomadusi. Peame mõistma, milline on domineeriv maitse toidus, selle põhjal saame valida ka domineeriva maitse veinis. Happelised veinid sobivad toiduga, milles on happelisus kõrgem, täidlasemad toidud vajavad võimsamaid veine, spetsiifilised ulukiliharoad tahaksid kõrgema alkoholisisaldusega jõulisemaid veine. Meil Prikes on fantastilisi veine, mida kaubandusest ei leia, nii saame soovitada hea lahenduse. Meil on e-pood, kus valik on laiem ja katab ka nõudlikuma veinisõbra soovid.

Kas nende veinide juures on soovitused?

Jah, meil on suur töö ära tehtud, veine saab valida iseloomu järgi – kas eelistate kuivemaid või poolkuivi veine. Kuivusaste on tegelikult üle hinnatud, viinamarjasordi eripära võib ära petta, tuleks jälgida soovitusi. Selle taga on inimeste töö, kes on neid asju maitsnud ja proovinud. Kui tahate teha ilusa õhtu sõpradega, siis võiks erinevate käikude juures olla erinevad veinid. Alustage headest aperitiividest, võtke fantastilisi vahuveine, minge sealt rahulikult edasi salatipõhistele veinidele. Mõelge hästi läbi pearoog, kuhu tahate jõuda, maitsed võiksid olla tõusvas joones. Loomulikult on ka desserdi juurde suurepäraseid veine. Paljud inimesed peavad loomulikuks lähenemiseks seda, kui võtame tükikese kooki kohviga ja sinna juurde brändit või konjakit. See on hea, aga täna pole meil ainult kreemikoogid, meil on juustukoogid, ägedad tordid ja sinna sobib korralikult tehtud dessertvein, mis paneb õhtusöögile ilusa punkti.

Trendikas on juua vahuveini veiniklaasist, vastavalt selle stiilile ja iseloomule. Vein tungib juba kokteilidesse ja meil on olemas vahuveinina esimene trendilooja Möet Ice Imperial, mis on mõeldud jääga tarbimiseks. See ongi alguse saanud Ice-tüüpi vahuveinidest. Kokteilid on mõeldud selleks, et inimene saaks päevast või õhtust istumist nautida. Siin pole reegleid selle kohta, mis on keelatud. Viis aastat tagasi olnuks mõeldamatu, kui me paneksime jää, vahuveini ja šampanja kokku. Šampanja tarbimine on jõudnud tasemele, kus see pole enam isegi kokteil, vaid seda maitsestatakse teega ja serveeritakse käsitsi raiutud jääga. Kõik traditsioonid, mida oleme pühaks pidanud, on muutumas, inimesed otsivad uusi nüansse ja elamusi.

Kui kellelgi tekkis tunne, et järgmise sündmuse tahaks veelgi pidulikumaks muuta, kas saab Prike esindaja kutsuda ka endale soovitusi andma?

Loomulikult oleme alati valmis aitama nii tulevasi kui ka praeguseid kliente. Meil on suurepärased võimalused ja nõuanded, kuidas viia üritust paremini läbi just veinide seisukohast, sealhulgas muidugi toidu ja veini sobivusest. Lisaks sellele on igal üritusel oma eelarve, ajaline mõõde ning seetõttu peame leidma paindlikke lahendusi. Sealhulgas ei osata sageli arvestada, kui palju peaks olema kindlaid jooke, nendele probleemidele leiame väga kiirelt lahenduse –alati saab tagastada ülejäänud joogid, saab varuda meie käest näidised, mille järgi kõik ise järele proovida.

Ei pea ilmtingimata olema suurüritus, see võib olla ka väike pereringis toimuv sündmus, kuhu soovite teha suurepärase õhtusööki. Pöörduge alati meie poole!

allikas: Ajakiri “Golf” Monika Kuzmin, Jüri Kukk